Krimi

Kuritegeliku jõugu väidetav liige sai kohtus õiguse 

Siim Randla, täna 20:10
Foto: Erki Pärnaku
Riigikohus tühistas madalama astmete kohtute otsused, millega tunnistati kuritegelikku ühendusse väidetavalt kuulunud Urmas Vels (pildil) süüdi kinnistu väljapetmise teel saadud raha omandamises.

Süüdistuse põhjal omandas ta ohvrilt raha, mille too teenis koos koos kahe inimesega toime pandud kelmusega saadud kinnistu müügist. See müüdi edasi 40 000 euro eest ja saadud raha jagati omavahel ära. Kannatanu on esitanud kohtusse tsiviilhagi, milles taotleb, et talle hüvitataks 40 000 euro suurune kahju. Harju maakohus mõistis Velsi mullu märtsis süüdi ja karistas teda kaheksa-aastase vangistusega. Teda süüdistati selleski, et ta omandas kelmuse teel välja petetud kinnistu müügist saadud raha.

Samal teemal

Maakohus rahuldas tsiviilhagi ja mõistis võlaõigusseaduse alusel Aap ja Urmas Velsilt solidaarselt kannatanu kasuks välja 40 000 eurot. Maakohtu otsuse peale esitasid teiste seas apellatsiooni Velsi kaitsjad vandeadvokaadid Natalia Lausmaa ja Silver Reinsaar, kes taotlesid, et süüdistatav mõistetaks õigeks ning et talle hüvitataks süüteomenetluse käigus tekitatud kahju. Tallinna ringkonnakohus kvalifitseeris kinnistu müügist saadud tulu omandamise paragrahvi ümber, kuid ei rahuldanud tsiviilhagi väljamõistmist. Reinsaare kassatsioonis taotletakse süüdistatava õigeksmõistmist.

Mõni aeg tagasi tühistas riigikohtu kriminaalkolleegium Harju maakohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsuse osas, millega Vels tunnistati süüdi kinnistu müügist saadud raha omandamises, ja mõistis ta seoses sellega õigeks. Riigikohus ei vaadanud Velsi vastu esitatud tsiviilhagi läbi. Reinsaare sõnul on antud juhul tegu olukorraga, mille puhul müüdi kinnistu kõrvalistele isikutele. „Urmas Vels sai hiljem kinnistu müüjalt raha, enda sõnul varasema võla katteks. Hiljem selgus, et võlg tasuti kinnistu müügist saadud raha eest,“ selgitas ta. „Samuti leidsid kohtud, et kinnistu müüja sai selle omanikuks pettuse tulemusena. Riigikohus leidis, et see ei ole käsitletav süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisena, sest väljapetetud objektiks oli kinnistu, mitte aga selle hilisemast edasimüügist saadud raha,“ rääkis Reinsaar.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee