Kommentaar

Seisukoht | Laste asi on istuda toas ja vahtida ekraani (5)

Martin Šmutov, Õhtulehe peatoimetaja, 3. mai 2021 18:38
Foto: Pixabay
Mu kodu lähedal on park, koroonajama ajal olen sinna poistega läinud jalgpalli mängima. Kuid seda ei tohi teha, pargivaht tuleb ja ajab muru pealt ära. Niitmata muru pole palli mängimiseks. Kord on selline.

Mu kodu lähedal on ka kool. Seal on staadion, kus on jalkaväravad ja muud toredat. Sinna sisse ei tohi minna. Kord on selline.

Mu kodust veidi eemal on staadion. Selle asemele pole ühtegi saatkonda veel ehitama hakatud, staadion on suur ja sageli päris tühi. Seal oleks tore lastega mängida, kuid ei saa, sest staadioni väravad on lukus. Tõsi, aias on üks katkine koht ja sealt saaks end läbi pressida, kuid tundub kummaline ja tõenäoliselt oleks see korra vastu.

Sellel nädalavahetusel käisime loomaaias. Poistel olid kaasas tõukerattad. Vanem poiss pidi enda oma ära andma, sest ta oli 116-sentimeetrit pikk. Tõukeratas võib loomaaias olla kuni 115-sentimeetrisel lapsel. Kord on selline. „Külastamiseeskirjad on meil kehtestatud külastajate ohutuse tagamiseks. Me ei tee neid külastajate kiusamiseks,“ kinnitati loomaaiast. Kontrollimiseks, kas laps vastab korrale, on seinal isegi mõõdupuu. Tõsi, mõni pikem laps sai oma tõukerattaga sisse. Aga kui kord on selline, siis on kord selline, kuigi proovi sa lapsele korda selgitada, et 116 on 115st suurem number.

Kuna last ja mängu eriti kuskil ei taheta, siis eks jääbki kodu ja mõni ekraan (või äkki raamat). Natuke kurb.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee