Eesti uudised

Gümnaasiumite ühiskatsete korraldaja: „Seda otsust ümber ei vaadata.”

Tehniline viperus e-eksamil rikkus lapse elu: sisseastumistesti tulemusi ei arvestata 

Liina Hallik, täna 11:37
EKSAMIÄREVUS: e-testil verifitseerimisvea teinud poisi tulemusi ei arvestadaFoto: Vida Press
Eksamiärevuses 15aastane poiss asub lahendama e-testi gümnaasiumisse pääsemiseks. Kaalul on kogu tema edasine elu. Aeg jookseb. Verifitseerimine ei taha aga õnnestuda. Ehkki isa on kõrvaltoas, ei tihka laps teda appi kutsuda – reeglite järgi ei tohi eksami ajal samas ruumis kedagi teist viibida. 

Nii lahendab ta probleemi omal käel. Paraku jääb ID-kaardi pilt veidi udune: nägu, nimi ja dokumendi number olid näha, ent triipkood pole loetav. Ometi annab süsteem loa eksami sooritamiseks. Paar nädalat hiljem saabub e-kirjaga ebameeldiv üllatus - teade tema diskvalifitseerimisest.

Kuna tegemist ei pruugi olla üksikjuhtumiga, pöördus lapsevanem meedia poole. „Võimalik, et selline olukord on tabanud mõnda teistki peret.”

Isa sõnul on laste jutust välja tulnud, et katsete alustamisel oli probleeme serveri jõudlusega, süsteem „jooksis kokku". „Verifitseerimine ei õnnestunud esimese 15 minuti jooksul – korduvad katsed ID-kaardist pilti kaamerasse saada ei andnud tulemust.”

Et mitte kaotada testi sooritamiseks antud väärtuslikku aega, proovis laps telefoniga ID-kaardist tehtud fotot telefoni ekraanilt näidata. „Seal sai pilti suurendada,” märgib isa, nentides, et see oli viga. „Aga süsteem lasigi jätkata.”

Lapse mure põrkub vastu JOKK müüri 

Hiljem tundub tuvastusteenust osutanud Veriffile olukord aga nii kahtlane, et õpilasele ei väljastata isegi eksami tulemusi. „Ta diskvalifitseeriti nii, et tulemusi ei näidata meilegi, rääkimata eksami tulemuste avalikustamisest koolidele, et nad saaksid valiku teha, keda vestlema kutsuda,” on isa nõutu. „Lapsele oleks väga oluline teada saada testide punktisumma – hoolimata sellest, kas see on kooli sisse astumiseks piisav või mitte.”

Lapsevanem märgib, et katsete korraldajad on teenuse lihtsalt sisse ostnud ja laiutavad nüüd käsi. „Ametlik seisukoht on, et vastuvōtu korras ei ole ette nähtud verifitseerimise tulemuste vaidlustamist, suhelge otse koolidega.”

Koolid peavad aga vastuvõtukorrast jäigalt kinni ega soovi asja sisu arutada. Nii põrkubki lapse mure vastu JOKK müüri. „Siin tuleks vaadata ühiskatsete korralduse, mitte Veriffi poole,” märgib isa.

Martin Saar - Tallinna nelja kooli ühiskatsete kontaktisik Harno ja Veriffi koostööküsimustes - vastab, et otsus nõuetele mittevastavaid verifikatsioone ja nendele järgnevate testide tulemusi mitte arvestada on kõigi koolide juhtkondade ühisotsus. „Tagantjärele verifikatsioone ei täiendata. Kõikide juhtumite puhul on koolide juhtkondade esindajad võtnud vastu ühise otsuse, et kõnealuseid tulemusi infosüsteemi ei kanta.“

Saar selgitab, et Veriff lubab testi alustada ka siis, kui tuvastamiseks esitatud foto ei ole selgelt äratuntav. „Õpilasi osales testidel üle 2000. Seetõttu oli ainumõeldav, et verifikatsioonid tuleb järel töödelda ja lubada õpilased enne testi juurde.”

Ta viitab asjaolule, et kandideerija ei osalenud harjutustestide verifitseeritavas osas, mis oleks aidanud säärast olukorda vältida, ja lisab, et mõistab sisseastumistestidel osalemise pingelisust õpilaste jaoks, ent pingete maandamiseks korraldatigi harjutustestid. Lapsevanemal soovitab ta pöörduda koolide poole, kuhu sooviti kandideerida.

Ka Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakonna (HARNO) juhataja Aimi Püüa kinnitab, et erandite osas teeb otsuse iga kool ise. „Sisseastumistingimused on kooliti väga erinevad. Koolid seavad kriteeriumid, mille põhjal lapsi vastu võetakse ja kas tehakse erandeid neile, kes mingil põhjusel ei saanud määratud ajal sisseastumistestil osaleda.”

Ta lisab, et koolil on mõjuvatel põhjustel võimalik erand teha. „Soovitame selle kohta lisainfot küsida gümnaasiumitest.”

Koolid asja arutama ei soostu

Gümnaasiumid aga teemat avada ei soovi. Küsimusele, kas olukorras, kus eksam jääb sooritamata või arvestamata tehnilise vea tõttu, antakse õpilasele uus võimalus või jääbki gümnaasiumisse astumata, ei anna sisulist vastust ükski seitsmest Tallinna ühiskatsetel osalenud gümnaasiumist.

Jakob Westholmi Gümnaasium direktorRando Kuustik on esialgu koostööaldis ning soovitab pöörduda õppealajuhataja poole, kes teemaga kursis. Õppealajuhatajalt aga vastust ei tule. Päev hiljem saabub umbmäärane seisukoht, et sisulist analüüsi pole veel toimunud ja kommenteerida pole seetõttu võimalik.

Ka 21. Kooli direktor Meelis Kond ütleb, et neil pole praegu midagi vastata. „Nii segane küsimus oli, ma ei saanud üldse aru, mida te küsite. Westholmi gümnaasium vastas väga täpselt. Et tuleb pöörduda vastavasse keskkonda ja esitada oma selgitused.”

Tema sõnul on tehnilised küsimused kõik ükshaaval läbi vaadatud. „Kas need olid tehnilised või mitte. Tahtlikud, tahtmatud - need on kõik selged. Iga juhtumit käsitletakse ükshaaval, need ei ole jäänud kuhugi musta auku.”

Direktor täpsustab, et verifitseerimisega katsed toimusid ka eelmisel aastal. Koolide ühiskatsed on aga aset leidnud juba pikemat aega. Ehkki korraldajate sõnul lahendab erijuhtumid iga kool ise, väidab Kond, et nii ei ole. „Need on ühiskatsed, seal ei ole midagi eraldi. Kõik juhtumid on ühisel arutelul, kas neid arvestada või mitte.”

Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Henrik Salum vastab kirjalikult ja see ühtib sõna-sõnalt Westholmi gümnaasiumi kommentaariga. „Hetkel on meil sisseastumise protsess veel käimas ning analüüsi ning arutelusid koostööpartneritega pole saanud teha. Seetõttu ei ole võimalik neile küsimustele praegu vastata. Erandjuhtumid lahendatakse sisseastumise keskkonnas pöördumiste põhiselt.”

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktor Imbi Viisima teatab kergendatult, et viibib puhkusel. Kes asendab? Ei tea, kirjutage üldmeilile.

Tartus lubati e-testil hätta jäänud lapsed paberil korduseksamile

Tartu viie gümnaasiumi ühiskatsete tänavune juhtkool Hugo Treffneri gümnaasium annab selgitusi meelsamini. Direktor Ott Ojaveeri sõnul anti Tartus õpilastele, kes eksami tehnilise poolega hätta jäid, võimalus sooritada test paberkandjal Treffneri gümnaasiumi koolimajas. 

Ojaveeri sõnul oli möödunud aastal eksamite korraldus analoogne. „E-katsed toimusid Tartus tänavu teist korda. Tõrkeid esines, kuid mitte häirivalt palju.”

Ta märgib, et paljud probleemid said jooksvalt lahenduse e-testide päeval. „Mõned õpilased said tõrke suurusest tingitult võimaluse teha oma testid lisapäeval. Kui õpilased andsid tähtaegselt teada rikkest või tehnilisest viperusest, siis neile kõigile anti võimalus sooritada testid paberil 23. aprillil Hugo Treffneri Gümnaasiumi koolimajas.”

Mitmed tõrked olid Ojaveeri sõnul tingitud asjaolust, et õpilased ei teinud läbi harjutustesti, kus oli võimalik harjutada EIS-i keskkonnas testide tegemist ja verifitseerimist.

Ka Haridus- ja Noorteameti (HARNO) testide ja hindamise osakonna juhataja Aimi Püüa kinnitab, et e-test töötas hästi. Ta nendib, et üksikutel õpilastel väikeseid tehnilisi raskusi siiski esines. „Sisselogimisel, kasutati vale browserit, kaamera ei läinud tööle jm. Tartu testi ajal toimus viimase testi osa jooksul, mida sooritas väike hulk õpilasi, lühike 8-minutiline süsteemi katkestus ning õpilastele anti selle võrra aega juurde. Kellelgi test tehnilistel põhjustel sooritamata ei jäänud.” 

„Palun mõistke noort inimest!“

Püüa lisab, et kui mõnel õpilasel test mingil põhjusel ebaõnnestus, siis otsustab kool, kuidas edasi toimitakse. „Test on ainult üks osa kooli sisseastumisprotsessist. Lisaks vaadatakse õpilase tunnistust ning toimub sisseastumisvestlus.”

Foto: Vida Press

Poja eest võitlev isa on aga bürokraatia hambus. Vaatamata sellele, et ta on esitanud tõestuseks, et eksami sooritamise ajal viibis arvuti taga tõepoolest tema poeg, värskelt tehtud fotod poja ID-kaardist ning poisist oma ID-kaarti käes hoidmas, ei soostuta tema eksami sooritust arvestama.

„Kui võrrelda neid Veriff-i keskkonnast pärit fotodega võib veenduda, et tegemist on sama ID-kaardi foto ja sama isikuga,” selgitab isa. „Seega ei näe ma põhjust kahelda selles, kes oli sel hetkel arvuti taga ja kes katseid sooritas.”

Isa palub mõista noort inimest, kes tema elus tähtsal hetkel tehniliste probleemide tekkides püüdis neid oma parema äranägemise järgi lahendada ega kutsunud kõrvaltoast abi, kuna kõrvalise abi kasutamine oli keelatud. Ta palub lugeda isikusamasus tuvastatuks ning testide tulemusi arvestada, ent ühistesti korraldanud koolid seda ei arvesta.

„Kui lähtuvalt vastuvõtukorrast ei ole tulemusi võimalik ühiselt arvestada, siis seda ka ei tehta,” kordab Saar. „Me ei asu ühiselt vastuollu vastuvõtukorraga, kus pole ette nähtud verifitseerimise tulemuste vaidlustamist. Kõnealuse soorituse testitulemusi keskselt ei arvestata ning neid ei kanta ühiskatsete infosüsteemi – seda on otsustanud 4+3 kooli juhtkonnad ühiselt ning seda otsust ümber ei vaadata.”

Isa on aga nõutu: „Kui veebikaamera pilt on serveris salvestatud ja keskkonda on sisse logitud ID-kaardiga, siis on see tingimus täidetud – kogu meie e-riik sellel printsiibil koos püsibki. Kui seda kontrollitakse aga mitmenädalase viitega, siis sama proportsionaalne peaks olema ka täiendavate materjalide esitamise aeg s.t. tegu ei ole enam reaalaja protsessiga.” 

„Kuidas edasi?” küsib ta. „Mõned päevad on veel aega, kuni katsetest möödub kuu, ehk haldusaktide vaidlustamise tähtaeg – ja koolikatsed ja nende tulemuste kinnitamine on olemuslikult haldusaktid. Tõepoolest, ei ole soovi selle asjaga kohtusse pöörduda, aga kui korduvalt põrkud vastu ükskõiksusmüüri...”

E-testi sooritas üle 5500 põhikooli lõpetaja

„Sisseastumistest toimus Eksamite Infosüsteemis (EIS), kuhu õpilasel tuli logida ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID või HarID-ga,“ selgitab Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakonna juhataja Aimi Püüa. 

9. aprillil sooritas e-testi seitsmesse Tallinna gümnaasiumisse astumiseks 2086 õpilast. Toimusid nelja kooli ühiskatsed Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, Inglise Kolledžisse, Reaalkooli või Tallinna 21. Kooli astumiseks ning kolme kooli ühiskatsed, et astuda Jakob Westholmi Gümnaasiumisse, Kadrioru Saksa Gümnaasiumisse või Tallinna Ühisgümnaasiumisse.

16. aprillil tegi e-sisseastumistesti lisaks 3440 õpilast. Toimusid Tartu viie kooli ühiskatsed Jaan Poska Gümnaasiumisse, Hugo Treffneri Gümnaasiumisse, Miina Härma Gümnaasiumisse, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumisse ja Tamme Gümnaasiumisse astumiseks. 

Lisaks toimusid sel päeval Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi, Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi, Tallinna Kristiina Gümnaasiumi, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi, Tallinna Saksa Gümnaasiumi, Pirita Majandusgümnaasiumi, Rapla Gümnaasiumi, Viljandi Gümnaasiumi, Võnnu Gümnaasiumi, Võru Gümnaasiumi, Keila Kooli, Kanepi Gümnaasiumi, Paide Gümnaasiumi, Luunja Keskkooli, Järva-Jaani Gümnaasiumi, Nõo Reaalgümnaasiumi, Tapa Gümnaasiumi ja Jüri Gümnaasiumi e-katsed.

„Kõik gümnaasiumid ei kasuta e-sisseastumisteste. Osad koolid võtavad õpilasi vastu tunnistuse põhjal ja/või vestluse põhjal,“ täpsustab Püüa. Kokku on gümnaasiumitesse pürgijaid tänavu üle 8000, põhikoolilõpetajaid ligi 13 000. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee