Eesti uudised

ETTEVAATUST! Kelmid petsid nädala jooksul välja peaaegu 70 000 eurot! Mitmed tutvustasid ennast pangatöötajana (46)

Kadri Kuulpak, 2. mai 2021 17:22
KELMID LIIKVEL! Telefoni teel ei tohi kellelegi oma pangakonto andmeid anda. Ka inimesele, kes tutvustab ennast pangatöötajana.Foto: Tanel Meos / Ekspress Meedia
Kelmid on ainuüksi selle nädala jooksul inimestelt välja petnud üle 68 000 euro. Sellise arvu saab, kui lüüa kokku politsei nädala jooksul saadetud ööpäevainfos kajastuvad arvud. Mitmes juhtumis tutvustas kelm ennast pangatöötajana.

Esmaspäeval alustas politsei kriminaalmenetlust seoses juhtumiga, kus saades teada 31aastase naise internetipanga kasutajanime ja koodid kanti Sillamäel kannatanu raha ühelt pangakontolt teisele ilma omaniku loata. Kahju on 835 eurot. 

Samal teemal

Esmaspäeval alustati menetlus ka juhtumis, kus 59aastane naine leidis okidoki veebilehelt töökuulutused, kus pakuti firmade Worldline OÜ ja Everypay AS nimelt kaugtööd pangaülekannete tegemiseks enda pangakonto kaudu. Naine andis kuulutajale märku, et on huvitatud tööpakkumisest. Mõlemast kohast saadeti suhtlusrakenduse Viber kaudu naisele veebilehtede viited, kus ta pidi end registreerima ning tuvastama internetpanga tunnuse ja Smart-ID PIN koodidega.

Seejärel tuli teade, et ta võib asuda tööle Wordline Payment Estonia OÜs. Tegelikkuses vormistati naise nimele tema teadmata kiirlaen summas 6500 eurot. Lisaks teostati tema teadmata ja osaluseta naise kontolt kaks ülekannet summas 990 eurot. Panga kaudu õnnestus naisel osa rahast tagasi saada. Kelmide poolt tekitatud kahju kokku on 4506 eurot.

Esmaspäeval alustati menetlus juhtumis, kus 43aastasele naisele helistas telefoninumbrilt +372 631 0130 tundmatu naine, kes tutvustas end Swedbanki töötajana ja teavitas, et kannatanu pangakontolt tehakse imelikku tehingut. Helistaja teadis kannatanu nime, isikukoodi, pangakaardi ja krediitkaardinumbrit ning internetipanga kasutajatunnust. Ülekande tõkestamiseks pidi kannatanu sisestama läbi Smart-ID oma PIN1 ja PIN2 paroolid. Selle tulemusena tehti kannatanu teadmata tema pangakontolt ülekanne summas 2470 eurot.

Samuti esmaspäeval alustati menetlus juhtumis, kus 54aastasele mehele helistati numbrilt +3726880400, tutvustati end SEB panga töötajana ja väideti, et keegi üritab varastada raha tema pangakaarilt. Kelmid palusid mehel sisestada oma PIN-koodid, et nad saaksid panna kaitseprogrammi kontole. Hiljem avastas kannatanu, et tema kontolt on edasi kantud 1400 eurot.

Esmaspäeval alustati menetlus ka juhtumis, kus 57aastasele naisele helistati numbrilt +372 724 8601, tutvustati end Swedbanki töötajana ja väideti, et keegi üritab varastada raha tema pangakaarilt. Kelmid palusid naise PIN-koodi, et nad saaksid kontole panna kaitseprogrammi. Hiljem avastas naine, et ema kontolt on kandunud 10 000 eurot.

Teisipäeval alustati menetlus juhtumis, kus 47aastane mees sattus Facebookis veebilehele ingoinvest.com reklaamile. Kauplemisplatvormi maaklerid lõid mehele ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, aitasid tal avada kauplemisplatvormil konto, teha kontole esimese sissemakse summas 212 eurot.

Lisaks said nad  kaugjuurdepääsu mehe arvutile, avasid tema nimelt krüptorahakotte, vormistasid tema teadmata kiirlaenud summas 6500 eurot ja 1950 eurot ning teostasid tema kontodelt ülekandeid krüptoraha vahendusfirma Coinbase Ireland ltd kaudu kogusummas 12 600 eurot ja 4300 eurot. Kelmusega tekitatud kogukahju 17 112 eurot.

Teisipäeval alustati menetlus juhtumis, kus 45aastasele mehele helistati poola suunakoodiga numbrilt ning pakuti võimalust kaubelda aktsiabörsil kauplemisplatvormi eurostandarte.com vahendusel. Mees tutvus veebilehega, avas seal endale konto ning teostas esimese sissemakse summas 208,68 eurot, sisestades enda pangakaardi andmed samale lehel.

Peale seda, kui suhtlusrakenduse Whatsapp kaudu soovisid maaklerid AnyDesk ja Metatrade 4 programmide paigaldamist mehe telefoni, ja nõudsid täiendavalt isiklike dokumentide ja korteriarvete saatmist, sai mees aru, et tegemist on kelmidega ning soovis enda sissemakse tagamist, millest aga keelduti ja jätkati nõudmist kauplemisplatvormil jätkamiseks.

Teisipäeval alustati menetlus juhtumis, kus 52aastasele mehele helistati numbrilt +372 616 2222, tutvustati end SEB panga töötajana ja väideti, et keegi üritab varastada raha tema kontolt. Selle tõkestamisemiseks paluti sisestada PIN-kood, et nad saaksid panna kaitseprogrammi. Teataja seda tegigi. Lõpuks avastas mees, et tema kontolt on edasi kantud 6139 eurot.

Teisipäeval alustati menetlus juhtumis, kus 29aastane mees teatas, et langes kelmide ohvriks ning andis neile telefonitsi oma pangaandmed. Mehe pangakontolt on edasi kantud 4000 eurot.

Samuti teisipäeval sai politsei teate, et üks Tartumaa naine leidis internetist lehekülje, mis pakkus võimalust raha investeerimiseks. Ülekande teinuna avastas ta hiljem, et raha on veebikontolt kadunud. Pärast seda sai naine kõnesid kahtlastelt välismaistelt numbritelt, millelt pakuti veel võimalusi raha investeerimiseks. Kui naine ühel hetkel kiirlaenu võttis, liikus see raha tema kontolt edasi naise teadmata. Kahju on ligi 4900 eurot. Politsei uurib juhtunut kriminaalmenetluses.

Teisipäeval sai politsei ka teate, et üks Tartumaa naine leidis internetist lehekülje, mis pakkus võimalust raha investeerimiseks. Ülekande teinuna avastas ta hiljem, et raha on veebikontolt kadunud. Pärast seda sai naine kõnesid kahtlastelt välismaistelt numbritelt, millelt pakuti veel võimalusi raha investeerimiseks. Kui naine ühel hetkel kiirlaenu võttis, liikus see raha tema kontolt edasi naise teadmata. Kahju on ligi 4900 eurot. Politsei uurib juhtunut kriminaalmenetluses.

Kolmapäeval laekus Narva politseijaoskonda avaldus, et 20aastasele naisele pakuti võimalust kaubelda finantsturgudel maakleri vahendusel ja teenida seeläbi suurt kasumit. Selle tarbeks võimaldas naine kaugjuurdepääsu enda telefonile AnyDesk programmi vahendusel ja teostas enda pangakontolt makseid ühtekokku enam kui 4681 euro väärtuses. Kui naine soovis oma väidetavalt teenitud kasumit välja võtta, siis seda ei võimaldatud ja naine pöördus politseisse.

Kolmapäeval sai politsei teate, et seni veel täpselt tuvastamata asjaoludel on varastatud pangakaart ja võetud sellega pangaautomaadist välja sularaha ja makstud ostude eest. Kahju kokku 4877 eurot.

Neljapäeval alustati menetlus juhtumis, kus 49aastasele naisele helistati numbrilt 6151167, tutvustati end Swedbanki töötajana ja väideti, et keegi üritab varastada raha tema pangakontolt. Selel tõkestamiseks paluti sisestada kannatanul oma PIN-kood, et nad saaksid panna kaitseprogrammi. Teataja sed tegigi, kuid veidi hiljem avastas, et tema kontolt on kadunud 1300 eurot.

Helistaja küsis naise kasutajatunnust, mille ta ka ütles. Meesterahvas ütles, et arvele on vaja siseneda läbi Smart-ID ning palus naisel sisselogimise kinnitada. Peale seda teatati, et uuendused on tulekul ning hiljem helistatakse tagasi. Peale seda kui kannatanu kontrollis pangaautomatis oma arvet, avastas, et arvelt on varastatud umbes 1500 eurot.

SEB Balti e-panganduse juhi Tammo Otsasoo soovitused pettuse ohvriks langemise vältimiseks:

  • Võta see aeg, et viia end kurssi võimalike petuskeemidega erinevates kanalites.
  • Tutvu ohumärkidega, mille järgi saab aru võltsitud leheküljest, petturlikust e-kirjast, kõnest või sotsiaalmeedias levivast materjalist.
  • Pea meeles oma lähedasi – vanemad ja vanavanemad, lapsed, naabrid – jaga teadmisi ja tähelepanekuid lähedastega, et keegi teist ei peaks tegelema kurva varalise ja sellega kaasneda võiva psühholoogilise kahjuga.
  • Võimalikust pettusest teavita politseid, panka (vm asutust kelle nime alt kahtlustäratav info levib).
  • Ärge avage rutakalt e-kirjas või SMS-is sisalduvaid linke, manuseid ega pilte.
  • Ärge jagage oma paroole e-kirja, SMS-i ega telefoni teel kellegagi. Ka mitte siis, kui keegi tutvustab end teile pangatöötaja või ametiasutuse esindajana (nemad salasõnu ega paroole avaldada ei palu).
  • Veenduge, et kõik teie paroolid on vähemalt kaheksa tähemärki ning sisaldavad nii tähti kui ka numbreid.
  • Kasutage võimalusel kahefaktorilist autentimist.
  • Uuendage korrapäraselt oma arvuti ja nutiseadme tarkvara.
  • Ärge jagage sotsiaalvõrgustikes isiklikku teavet, mida võiks kasutada teie ründamiseks või väljapressimiseks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee