Foto: Robin Roots
Toimetas Keit Paju 30. aprill 2021 17:29
Teadusnõukoda avaldas reedel soovitused, mis nädala alguses valitsusele koroonapandeemia ohjeldamiseks tehti. Nõukoda koostas kolm võimalikku stsenaariumit, mille realiseerumine sõltub nakatumiskordaja edasisest muutumisest. 

Esmalt annab nõukoda ülevaate praegusest olukorrast. Tõdetakse, et epidemioloogiline olukord on 26. aprilli seisuga Eestis jätkuvalt punasel ehk väga kõrgel riskitasemel, kuid erinevate mõõdikute suund liigub oranži ehk kõrge riskitaseme suunas. Nakatumise langustrend jätkub, kuid on aeglustunud.

Nakatamiskordaja R püsib 24. aprilli seisuga vahemikus 0,80–0,86, mis on sarnane eelneva nädalaga. 14 päeva nakatumiste koguarv 100 000 elaniku kohta on langenud alla 500 ning positiivsete testide protsent alla 10%. Nakatumise langus on perioodil 18.–24. aprill toimunud kõikides vanuserühmades.

Haiglaravi vajavate inimeste arv on samuti langustrendis, kuid kolmanda astme intensiivravi koormus (eriti Tallinnas) on väga kõrge ega näita langustrendi. Keskmine intensiivravi pikkus on 10 päeva. Vähenenud on üle 70aastaste sattumine haiglaravile. Langema on hakanud ka surmade arv ning vähenenud 80+ vanuserühmas olijate proportsionaalne osakaal surmade seas. Mõlema trendi puhul on üks olulisi põhjusi järjest suurenev vaktsiinidega hõlmatus eakates vanuserühmades.

Teadusnõukoda on perioodile 26. aprill kuni 24. juuni 2021 koostanud kolm võimalikku stsenaariumit, mille realiseerumine sõltub nakatamiskordaja R edasisest muutumisest.

  • Nakatamiskordaja R hakkab mai keskpaigast taas kasvama ja jõuab üle 1. Selles stsenaariumis püsib Eesti mõnda aega oranžil ehk kõrgel riskitasemel ning tõuseb juunis taas punasele ehk väga kõrge riski tasemele.
  • Nakatamiskordaja R hakkab tõusma ja on ka lühiajaliselt üle 1, kuid seejärel pöördub jälle langusele. Selles stsenaariumis püsib nakatumine mais ja juunis oranžil ehk kõrge riski tasemel, kus päevas lisandub 200–250 uut nakatunut.
  • Nakatamiskordaja R hakkab lähinädalatel aeglaselt kasvama, aga ei tõuse üle 1. Selles stsenaariumis stabiliseerub nakatumine mais oranžil ehk kõrge riski tasemel ning jõuab juunis kollase ehk keskmise riski taseme piirile.

    Keskmise riskitaseme puhul püsivad kogukonnas nakatumiste kolded ning nakatumiste koguarv kasvab. Sellise riskitaseme puhul on eesmärk vältida riskirühmade nakatumist ning vajadused on piirangute järele.

Koolide avamine on esmatähtis

Teadusnõukoda peab prioriteetseks koolide avamist. Ekspertide hinnangul tuleb koolide avamise puhul arvestada, et nakatumiskordaja peaks selleks püsima alla 0,95 ning päevane nakatumiste arv ei tohi jääda kõrgele tasemele. Nõukoja hinnangul on Eestis väga madala nakatumisega piirkondi, kus oleks võimalik rakendada regionaalseid erisusi.

"Haridusasutuste sulgemine peaks olema kõige viimane meede piirangute kehtestamisel. Haridusasutuste avamine peaks olema esimene meede piirangute lõdvendamisel. Laste ja noorte õppelünkadel ja psühholoogilistel häiretel on tulevikus suurem mõju ühiskonnale kui SARS-CoV-2 mõju," leiab nõukoda.

ECDC andmete kohaselt suurendab haridusasutuste täielik avamine nakatamiskordajat R umbes 0,21 ühiku võrra. Haridusasutuste avamine on suhteliselt ohutu, kui on täiendavalt rakendatud erinevaid infektsiooni vältimise meetmed (nt ventilatsioon ja õhutamine, distantsi hoidmine, siseruumides näomaskide kandmine, õuesõpe, õpetajate vaktsineerimine, kiirtestide kasutamine, kätepesu jne).