Foto: Erki Pärnaku
Toimetas Triinu Laan 29. aprill 2021 14:52
Valitsus otsustas riigieelarve strateegias, et pensionite erakorraline tõstmine jätkub ka 2023. aastal, mil nii pensionite baasosa kui rahvapensioni tõstetakse 20 euro võrra. 

Pensioni baasosa erakorraline tõstmine aitab tagada paremat äraelamist võimaldavat pensioni ka madalama palga ja lühema pensionistaažiga inimestele. „Pensionite baasosa tõus mõjutab kõiki pensionisaajaid, kuid tõusu mõju tunnevad rahakotis selgemalt just madalama pensioniga vanemaealised inimesed. Meie eesmärk ongi enam aidata järjele just neid. Lisaks panustab erakorraline pensionitõus täiendavalt ka järgmiste aastate pensionitõusu, kuna pensionite iga-aastasel indekseerimisel võetakse arvesse ka erakorralise tõusu osa,“ selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Lisaks pensioni baasosa erakorralisele tõstmisele tõuseb ka rahvapension 20 euro võrra, ulatudes 286 euroni kuus. Sellega  vähendatakse võimalikku absoluutsesse vaesusesse langemise riski. Pärast indekseerimist 1. aprillil 2023 tõuseb rahvapension eeldatavalt aga peaaegu 300 euroni ja see mõjutab 3200 inimese pensione.

Plaanitava erakorralise pensionitõusuga kasvab keskmine 44-aastase staažiga inimese vanaduspension 2023. aasta 1. jaanuaril eeldatavalt pea 595 euroni. Pärast indekseerimist 1. aprillil 2023 on see aga eeldatavasti 622 eurot.

Suhtelise vaesuse määr, mis on sissetulekute ebavõrdsuse näitaja, oli kõige kõrgem just 65-aastaste ja vanemate inimeste hulgas ja seda peamiselt seetõttu, et selles vanusegrupis on tööhõive väiksem ja elatakse tihti üksi. 2019. aastal elas statistikaameti andmetel 41,4% 65-aastastest ja vanematest inimestest ja 76,8% üksinda elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest suhtelises vaesuses.

Lisaks pensionite erakorralisele tõstmisele on valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud, et  pensioni teise samba reformist vabanev raha suunatakse ka pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks ning keskmise vanaduspensioni maksuvabaks muutmiseks.

Samal teemal

Kommentaarid  (32)

Ülekohus 1. mai 2021 16:14
Tutkit oleks Ekrekad muidu neid pensione tõstnud, kui neil poleks omakasu mängus olnud.! Papa Helme ja Martini ema Sirje H elme on ka pensionieas ja pensitõusuga tõstis Ekre ju oma positsiooni . Pealegi, see polnud nii megasuur märkimisväärne tõus, et üldse mainida. Iseasi, kui oleks 50€ või rohkem olnud. Enda palkasid ei unusta nad ui lgi tõsta, siis pole millegipärast kunagi riigil rahapuudust! Kas te pole sellele mõelnud?
EKRE ei puutu asjasse 3. mai 2021 15:41
....kuna suur rahapuudus oli tekitatud juba varem, oravate laastavate reformide ajal. Riigieelrve sattus paarikümne miljardiga miinususse ja sarnased rahad võimaldati välispanakdel "kilekotihea" eest minema kantida.
Pankrott 1. mai 2021 15:47
Oh heldust, milline " lahkus"! No mida sa kosta d!? Kosta pole midagi, pista pole kuhugi! Kas suured härrad ja prouad endale ikka jätavad midagi taskusse, et saaks l a psele ja lapselapsele banaani osta? Meil, penskaritel, oleks väga kurb, kui te peaks muidu nälga jääma. Ehk teeks teile korjanduse, k ui see ähvardab? 😥😪😥😢😭
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS