Seisukoht

Seisukoht | Nõia elul pole taaskord võlu (1)

Geidi Raud, vanemtoimetaja, 29. aprill 2021 21:33
Foto: Tiina Kõrtsini
Kujutage nüüd, kuidas õnnetu nõid tahaks volbriõhtul teravatipulise mütsi pähe panna, sillerdava rüü selga tõmmata ja luuanina Blocksbergi mäe suunas keerata. Aga ei saa, sest ülemnõid lubab künkale vaid esimesed kümme alamat, sedagi vaid seanahast maskides ja kange võlueliksiiriga desinfitseeritult. 

„Inimestel elu igav, haldjail hallivõitu. Nõia elul, sel on võlu, laskem luuasõitu,“ kõlavad legendaarsed laulusõnad. Kuid praegu on haldja hall elu üle kadnunud nii lihtsurelikule kui ka nõiale. Ei aita isegi see, kui sõrgu klõbistades põrgu sõita – koroonaviirus, va saatanasigitis, jääb ikka maale maha. 

Kui eelmisel volbriööl nõidade kogunemine ära jäi, ei suutnud nii mõnigi loitsija sellega vaimselt toime tulla. Kuidas küll võetakse käest sajanditepikkune traditsioon? Kus on ülemnõia silmad? Kas keevad katlas ühe võlujoogi komponendina? 

Ja nüüd – jälle! Luua vitsad on juba ära kuivanud ja vars taga mädaneb. Peoriided on koid auklikuks söönud, must kass on kodus igavusest karvutuks silitatud. Kuid lootus sureb viimasena isegi nõiarahva seas – järgmine aasta tuleb sajandi vingeim volbriöö!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee