Poliitika

Õpetajate palkadeks on kavandatud 2022. aastal ligikaudu 400 miljonit eurot.

KÄRPED TULEKUL! Peaminister Kallas: nagu pere ei saa pikalt elada üle jõu, nii ei saa seda teha ka riik (258)

Ohtuleht.ee, 29. aprill 2021 11:47
Foto: Erki Pärnaku
Peaminister Kaja Kallas selgitas valitsuse pressikonverentsil, et Eesti on riigitasandil pikalt elanud üle oma võimete. „Oleme headel aegadel kulutanud rohkem raha, kui meil on olnud. Eelmises riigieelarve strateegias oli eelmise rahandusministri [Martin Helme] poolt kirjutatud ka miljardi jagu tühje kärpeid, millel ei olnud mingit sisu.“

Peaministri sõnul möönis ka valitsuse juures käinud eelarve nõukogu, et Eesti on pikalt elanud üle jõu ehk headel aegadel on kulutanud rohkem raha, kui seda on tegelikult olnud. „Seetõttu seisis meie valitsusel ees topeltraske ülesanne: leida kate eelarves vajadustele, mis kriisis on tekkinud, ja ka siis kate tühjadele kärbetele, mis eelarve veelgi enam tasakaalust välja viivad,“ selgitas Kallas kärbete tagamaid.

Kallase sõnul ei ole riigi eelarve tasakaal asi iseeneses, kuid riigitasand peab olema kriisis tegutseva erasektoriga solidaarne ja kulusid kokku tõmbama. „Korras riigi rahandus suurendab meie majanduse vastupanuvõimet võimalike tulevaste kriiside vastu. Meie hiljutine võime laenata suuri summasid soodsatel tingimustel tuli meie heast riigirahanduse reitingust, mille vundamendi lõi meie varasem korras riigirahandus,“ täpsustas ta.

Positiivse külje pealt tõi Kallas välja, et kriis annab võimaluse reformideks, mida muidu ei ole võimalik ette võtta. Peaministri sõnul peab riigiaparaat leidma koostöökohad erinevate ministeeriumite vahel ja kaardistama kohti, kus riigi erinevates valdkondades tehakse samu asju. Aastaks 2022 peaks kulude kokkuhoid ulatuma 61 miljoni euroni. Samas rõhutas Kallas, et kärped ei puuduta kaitsekulusid, mis järgmise nelja aasta jooksul on üle 2% sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Sellele lisanduvad veel kulud, mida tehakse liitlaste heaks. Lisaks jääb püsima teadusrahastus, mis moodustab 1% SKTst.

„Pingutasime väga, et leida raha päästjate, politseinike ja õpetajate palgatõusuks. Jah, tean, seda on vähe, aga olukorras, kus peame kõike kokku tõmbama, on need ainsad ametid, kes palka juurde saavad. Õpetajate palkadeks on kavandatud 2022 kokku ligikaudu 400 miljonit eurot,“ ütles Kallas.

Aastast 2023 peaks keskmine pension muutuma tulumaksuvabaks ehk edaspidi hakkab riikliku vanaduspensioni saajate maksuvaba tulu olema võrdne keskmise vanaduspensioni suurusega. „Kui 2023. aastal on keskmine pension umbes 620 eurot, siis sama suur on pensionäri maksuvaba tulu, olenemata tema muudest sissetulekutest,“ selgitas peaminister.

Eelarvenõukogu: järgmiste aastate eelarvepuudujääk ei peaks ületama 3%

RESi järgi ulatub eelarvepuudujääk 2022. aastal 3,8%ni sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja 2023. aastal 3,2%ni SKPst. Euroopa Liidu eelarvereeglite järgi ei tohi eelarvepuudujääk tavaoludes ületada 3% SKPst. Kuna rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi ületab Eesti majandus juba järgmisest aastast oma kriisieelse taseme, pole eelarvenõukogu hinnangul alates 2022. aastast eelarvepuudujäägi 3% piiri ületamine enam põhjendatud.

Seega soovitab eelarvenõukogu sel sügisel 2022. aasta riigieelarvet koostades valitsussektori eelarvepuudujääki vähendada, praeguste prognooside järgi vähemalt 220‒230 miljoni euro võrra. Eelarvepuudujääki saab vähendada riigi tulusid suurendades ja/või kulusid vähendades.

Rahandusministeeriumi kevadprognoosi hinnates leidis eelarvenõukogu, et lähiaastate majanduskasv võib osutuda oodatust kiiremaks. Seda tänu teise pensionisamba väljamaksetele ja kasvanud eratarbimisele ning prognoositust kiiremale palgakasvule. Tänu sellele võivad ka maksulaekumised kujuneda oodatust paremaks. Positiivsema kasvustsenaariumi täitumisel soovitab eelarvenõukogu kasutada täiendavat maksutulu mitte lisakuludeks, vaid eelarvetasakaalu kiiremaks taastamiseks.

Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja esialgse riigieelarve aastaks 2022

Kulude katmiseks on planeeritud muuhulgas jooksvate kulude kokkuhoid kõikides valitsemisalades. Alates 2022. aastast ulatub see kokku 61 miljoni euroni aastas. Kokkuhoiukohad leidsid 2019. aasta tegelike tööjõu- ja majandamiskulude alusel kõik ministrid enda valitsemisalades. Kokkuhoiumeetmed tervikuna vähendavad puudujääki kõigil eelarvestrateegia aastatel.

2022. aasta struktuurne puudujääk paraneb 2 protsendipunkti võrra 3,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning ka edasistel aastatel väheneb struktuurne defitsiit vähemalt eelarvereeglite nõutava 0,5 protsendi võrra SKPst aastas. Võrreldes rahandusministeeriumi majandusprognoosiga väheneb struktuurne puudujääk oodatust kiiremini. 2022. aasta riigieelarve kulutuste maht on üle 13,8 miljardi euro, mida on 5 protsenti rohkem kui eelmises eelarves.

Tähtsamad valdkondlikud otsused 

Kaitsekulud on järgmisel neljal aastal jätkuvalt üle kahe protsendi  SKPst ning kõikide eelarvestrateegia aastatel läheb riigi kaitsmisele rohkem raha, kui 2021. aastal.  Hariduse, siseturvalisuse, kultuuri, sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna töötajate palgafond kasvab 2022. aastal vähemalt kolm protsenti. Näiteks õpetajate miinimumpalk tõuseb 1354 euroni prognoositav keskmine palk on tuleval aastal 1586 eurot. Õpetajate palkadeks kokku on 2022. aastal kavandatud ligikaudu 400 miljonit eurot.

Teadus-arendustegevuse rahastus ehk investeeringud teadusarenduse tegevuse ja innovatsiooni suurendamiseks on vähemalt 1 protsent SKPst. 

Prioriteetne on ka eakamate toimetulek. Seeõttu jätkub pensionite erakorraline tõstmine ka 2023. aastal, mil nii pensionite baasosa kui rahvapensioni tõstetakse kokku 20 euro võrra. Keskmine pension muutub 2023. aastast tulumaksuvabaks. Ühes erakorralise tõusuga on keskmine pension prognoosi järgi 2023. aasta 1. aprillist 622 eurot, sama suur saab olema ka pensionäri maksuvaba tulu, olenemata tema muudest sissetulekutest.

Aastatel 2022-2024 tõuseb Eesti investeeringute tase Euroopa Liidu vahendite toel rekordkõrgeks, igal aastal investeerib valitsussektor kokku üle 2 miljardi euro. Muuhulgas jätkuvad ettevalmistused Tallinna Haigla rajamiseks.

Rohepöördesse  on kavas aastatel 2022-2025 suunata 1,8 miljardit eurot, muuhulgas saavad tuge ettevõtted näiteks ressursitõhususe tõstmiseks ja uuenduslike tehnoloogiate arendamiseks, ent rahastatakse ka keskkonnasäästlikku transporti ning tõstetakse elamute ning küttesüsteemide energiatõhusust. Digipöördele läheb pea 343 miljonit eurot nii ettevõtete digipöördeks, digiriigi arenduseks kui ka kiirema interneti ja viimase miili lahenduseks, samuti 5G arendamiseks.

Ühistranspordi toetuseks eraldab valitsus järgmisel neljal aastal kokku 413 miljonit eurot, et arendada bussiliinivõrku, tagada pidev saarte ja mandri vaheline lennu- ja laevaühendus ning toetada rongiliiklust. Transpordi rohelisemaks muutmiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks jätkub raudtee elektrifitseerimine, et 2024. aasta lõpus saaks sõita elektrirongiga Tartusse.

Valitsus eraldab aastatel 2022-2025 ligi 45 miljonit eurot turismi elavdamiseks, et Eesti oleks atraktiivne koht väliskülalistele. Välisinvesteeringute mahu kasvatamiseks eraldab riik aastatel 2022-2025 ligi 8 miljonit eurot. Samuti toetatakse välisspetsialistide kaasamise programmi (WorkinEstonia) ligi 6,5 miljoni euroga. E-residentsuse programmile eraldab valitsus aastatel 2022-2025 kokku 27,8 miljonit eurot.Valitsus suunab 22 miljonit eurot uue keskkonna- ja loodusmaja ehitamiseks. Uus hoone on puidust ning panustab nii kliimaeesmärkidesse kui kohaliku toorme väärindamisesse. Majja kolivad kolivad Eesti Loodusmuuseum ning Keskkonnaministeeriumi Tallinnas asuvad üksused ja allasutused.

Jätkuvad investeeringud ka märgilistesse kultuuriobjektidesse. Rahvusraamatukogu hoone kapitaalremondiks eraldati 53 miljonit eurot. Hoones asub tegutsema ka Rahvusarhiiv. Lõpule viiakse Kääriku spordikeskuse ehitus ning riik eraldab selleks lisaks 1,56 miljonit eurot.

Otsustes lähtus valitsus oma prioriteetidest – kiire COVID-19 pandeemiast väljumine, rohepööre ja digihüpe, inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine, rahanduslik jätkusuutlikkus, haridus ja innovatsioon, välispoliitiline aktiivsus, riigikaitse, piirkondlike erinevuste vähendamine.

Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumite plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee