Juhtkiri

Juhtkiri | Kuidas aidata soosegaduses õpilast? (25)

ohtuleht.ee, 28. aprill 2021 17:58
Foto: Aldo Luud
Tõsiasi, et viimasel kahel kooliaastal on suur osa õppetööst toimunud distantsilt, nõrgestab kahtlemata õpetajate suhet oma õpilastega: märkamata ei pruugi jääda mitte üksnes õppelüngad, vaid ka noore kodus, suhetes ja tunnetemaailmas toimuv – ja mida kauem kestab füüsiline eraldatus, seda raskem võib olla avatud suhtluse (taas)tekkimine.

Tänases Õhtulehes saab lugeda juhtumist, kus koolipere omavaheline suhtlus ja õpilase õppeedukus võtsid suuna halvemuse poole pärast seda, kui noor neiu otsustas oma sünninime asemel võtta virtuaaltundidest osa mehenime all, mida õpetaja pidas eelkõige tehniliseks eksituseks. Järgnes teineteise vääritimõistmine.

Samal teemal

Kõhklused oma sooidentiteedis võivad olla vaid üks vaimsete pingete kuhjumise ilmingutest hoopis sagedamini ette tulevate depressiooni ja ärevushäirete kõrval, kuigi vaimse tervise spetsialistide hinnangul on nende kõigi esinemissagedus viimasel ajal tõusuteel ja mõnikord on need omavahel seotud. Nagu tõdeb kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Lemme Haldre: vales kehas olemise tunne ei pruugi olla kaasasündinud, vaid võib olla põhjustatud stressist, ebatervetest peresuhetest ja üldisest rahulolematusest eluga.

Ühtlasi tähendab see, et sooidentiteediga kimpus õpilaste murede lahendamine pole ega saagi olla (erikoolitamata) pedagoogi pädevuses, vaid kaasata tuleks vähemalt koolipsühholoog. Viimane puudub aga umbes pooltel põhikoolidest. Veelgi enam – poliitikute senise vastuseisu tõttu ei saanud alaealised varem ilma vanema nõusolekuta pöörduda ka psühhiaatri poole.

Seejuures peljati just alaealiste massilist soovahetuse soovi, saamata aru, et spetsialistide ülesanne ongi muu hulgas välja selgitada, mis võiks peituda selle soovi taga, ja aidata noortel leppida sellega, et võimalikud elumuutvad otsused tuleb igal juhul jätta täiskasvanuikka. Eestis ei saa soovahetuse protseduuridega alustada enne 18. eluaastat isegi siis, kui lapsevanem annaks selleks teoreetiliselt loa.

Paraku tähendab muredega üksijäämine sedagi, et meeleheitel on mitte üksnes noored, vaid ka koolipersonal, kes ei pruugi teada, kuidas oleks õige käituda, kui õpilane võtab kasutusele uue nime, kannab vastassoole omaseid riideid või teatab, et aldi asemel laulab ta nüüd kooris tenorina. Nii tuleb tervitada endokrinoloogide eestvedamisel toimuvat ümarlauda, mis peaks viima poliitikutele suuniste loomiseni ja noid tegudeni, mis aitaks selliseid noori.

Samal teemal

27.03.2021
LISAPINGED KOOLIS: üha enam tüdrukuid tunneb, et elab vales kehas. Õpetaja on püsti hädas: ma ju ei hakka küsima, kas olete samast soost kui varem?!
05.03.2021
Kadri Kuulpak | Miks kahtleb üha enam tüdrukuid enda soos ja seksuaalsuses? „Vaba ühiskonna“ argument ei päde!