Eesti uudised

Kala on eestlase toidulaua asendamatu osa, millest ei pea loobuma sellepärast, et mujal maailmas kalastatakse vastutustundetult

Eesti merebioloog filmist „Seaspiracy“: „Hallhülge ja merikotka arvukuse kasv on parim kinnitus, et meie mere tervis paraneb, mitte ei käi alla.“ 

Sirje Presnal, 29. aprill 2021 16:43
POLE NII HULLU MIDAGI: Merebioloog Markus Vetemaa märgib, et kõige suurem oht maailmamere tervisele on siiski reostus ja kliimamuutustest tingitud veetemperatuuri tõus. Ka kalapüügiga on mõneski kohas piiri mindud, kuid aina enam on piirkondi, Läänemeri seal hulgas, kus kalastamisega tegeldakse säästlikult ja vastutustundega.Foto: Erakogu
„Üks Hiiumaa kangeimaid kalureid ütles mulle hiljuti: „Markus, haugi ja säinast on nii palju, et kalal pole õiget hinda.“ Ja sellist ahvenat nagu praegu polevat ta üldse kunagi näinud.“ Merebioloog Markus Vetemaa tõdeb, et kuigi maailmamerede olukord üldiselt on muret tekitav, võib Läänemere tervist praegu hoopis kiita. 

Hiljaaegu Netflixi kaudu teleekraanile jõudnud dokumentaalfilm „Seaspiracy“ („Merevandenõu“) lõi looduseinimeste häirekella punasesse. Kui seni valutasime südant plastikureostuse pärast maailmameres, siis „Seaspiracy“ keeras nuga haavas veelgi ja näitas, et seni räägitu on ainult killuke kogu koledusest. Keskkonnaaktivistidest filmitegijad jõudsid tõdemuseni, et ookeanide kõige suurem vaenlane on kalatööstus, mis hävitab halastamatult mereelanikke ja nende elukeskkonda. 

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

21.04.2021
MTÜ Saaremaa Kalavaru: anname haugile hoogu!
16.10.2020
Eesti Kalastajate Selts: liitu vabatahtliku kalakaitsega!
18.09.2020
HÜLGEELU LÄÄNEMEREL: Eesti viigrite kõik tänavused pojad hukkusid
23.11.2019
OLUKORD LÄÄNEMERE KALLASTEL: kliimamuutuste üleelamiseks on Eesti lähitulevikus väga hea koht

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee