Eesti uudised

HAKKABKI AJUDELE? Ajuteadlase lapsed tulevärgina sähvivat filmipilti ei vaata (1)

Rainer Kerge, 26. aprill 2021 15:34
PÕMM, MÜRTS, IUU-UU, ŠAHH! Kaader filmist „Kiired ja vihased“.Foto: Vida Press
„Loo kiire jutustamise traditsioon tuli tõenäoliselt koos MTVga 1980ndatel. Siis hakati tegema muusikavideoid, kus pidi kolme minutiga asja ära rääkima,“ pakub režissöör René Vilbre välja stardijoone, millal filmide pildikeel hakkas seal, kus vähegi sai, minema sähvivaks nagu tulevärk uusaastaööl.

Hille Karmi raamatus „Õnnerahva lood“ räägib lavastaja ja režissöör Ain Prosa, kuidas 1990ndate alguses, kui ta ETVsse tööle läks, öeldi, et kõige lühem kaader kestab viis sekundit, sest kiiremas pildis edastatud infot ei jõua inimene vastu võtta. Paari aasta pärast oli lühim kaader kaks sekundit ja praeguseks juba ammu alla sekundi. „Me areneme interaktiivses maailmas hästi kiiresti. Igasugune venitamine tähendab tänapäeva vaataja jaoks seda, et ta ei saa infot,“ on Prosa kirjeldanud pildikeele evolutsiooni.

Edasi lugemiseks:

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee