Déby surma järel läks laiali riigi valitsus ja parlament, vahendas BBC News. Lisaks kehtestati keelutund ja suleti piirid.

68aastane Déby  oli võimul kolm aastakümmet ja ta oli üks Aafrika pikaaegsemaid riigijuhte. Armeeohvitseri väljaõppega Déby sai võimule 1990. aastatel pärast relvastatud ülestõusu. Ta oli kauaaegne Prantsusmaa ja teiste lääneriikide liitlane võitluses džihadistidega Saheli piirkonnas Aafrikas.

"Déby tegi viimase hingetõmbe lahinguväljal meie suveräänset riiki kaitstes," teatas Tšaadi armee kindral teisipäeval kohalikus riigitelevisioonis. President läks nädalavahetusel eesliinile, et külastada mässulistega võitlevat väeosa.

Järgmised poolteist aastat juhib riiki armeenõukogu, mida juhib Déby sõjaväeohvitserist 37aastane poeg.

BBC Aafrika korrespondent Andrew Harding märkis, et Idriss Déby oli tõeline sõdalaspresident – endise mässulise ja kogenud piloodina polnud ta mingi tugitoolikindral.

"Ta püsis Tšaadis võimul kolmkümmend aastat. Tegemist on suure riigiga, mida ümbritsevad ühed maailmajao pikaaegsemad konfliktid. Déby oli seotud neist kõigiga. Darfur, Liibüa, Mali, Nigeeria, Kesk-Aafrika Vabariik... Tema sõdurid olid ühed kogenumad tervel planeedil," sõnas Harding.

Kodumaal muutus Déby aga järjest autokraatlikumaks. Viimatistel valmistel kogus ta tervelt 80 protsenti häältest.

"Kahjuks ootab vaest, konfliktidest pikitud riiki ebakindel tulevik ja pole kindel, et seal võimuvahetus sujuvalt toimub. Lisaks oli president Déby lääneriikidele hädavajalik liitlane nendes piirkondades islamiäärmuslastega võitlemises ning tema surm jätab tühimiku, mille täitmisele hakkavad paljud pretendeerima," seletas Harding.