Kommentaar

Igor Gräzin | Sport: nõiajaht Eestis, 21. sajandil (39)

Igor Gräzin, jurist-kolumnist, 20. aprill 2021 19:01
Foto: Tatjana Iljina
Maailmas eksisteerib asutus, mille kohta ei näi käivat ei seadused, mõistus ega moraal. WADA – rahvusvaheline dopinguvastane agentuur. Tegemist on justkui inkvisitsiooniga nii nagu see oli 15.-18. sajandil (eriti Hispaanias). Organisatsioon on võtnud endale vaba voli jagada tõtt vastavalt oma äranägemisele ning määratleda inimkonna kultuuri ühe olulisema koostisosa – spordi – toimimise iseloomu. Kui me võime andestada sajandeid hiljem jesuiiti Ignatius Lloyolat ja Salemi nõidade protsessi (Oyeri kohtus, 1693) siis 21. sajandi nõiaprotsessidele puudub mistahes õigustus.

Eeldades, et enamusel WADA aktivistidel on olemas kõrghariduslik pädevus võime me arvata, et nad kõik – WADAst alates ja Kristjan Pordiga lõpetades käituvad küsitava moraaliga teadlikult. Nad teavad, et dopingu küttimine on jabur ja teostuselt ebaseaduslik. Dopingu keelamiseks ja selle jälitamiseks riikide sees pole olemas tegelikult miskit ettekäänet ja õigust. Eetilisusele pretendeerivad jutud sellest, et doping rikkuvat sportlase tervist on puhas jama. See, mis võib tervist kahjustada pole doping, vaid tipp-sport ise. Kui dopinguvastased tõesti hooliksid meie tervisest, siis keelaks nad ära mitte aineid, vaid spordialasid. Muidugi oleks see tobe, aga tobeduselt võrdväärne dopinguvastase kampaaniaga.

Edasi lugemiseks:

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee