Repliik

Vastukaja | Vaktsineerimine on mastaapne ja keeruline (5)

Arvamustoimetus, 15. aprill 2021 19:48
Foto: Stanislav Moshkov
Sotsiaalministeerium täpsustab Õhtulehe 12.aprilli juhtkirjas „Aitab vaktsineerimisskandaalidest“ esitatud hinnanguid vaktsineerimise senisele käigule.

Juhtkiri: „Kui veel arvestada, et suure osa vanemast eagrupist moodustasid hooldekodude massvaktsineerimised, siis paistab ülejäänud 70+ kontingendi süstimine eriti kehvas valguses.“ 

Eva Lehtla, sotsiaalministeerium: Hooldekodude elanikke on vaktsineeritud kokku ca 9400 (aprilli alguse seisuga). Üle 70-aastaseid on praeguseks vaktsineeritud kokku 96 435 (12.aprilli seisuga). Kui veel arvestada, et hooldekodudes (sh erihooldekodudes) on tõenäoliselt vaktsineeritud ka nooremaid kui 70-aastaseid, siis kuskilt ei paista, et hooldekodude elanike osakaal kõigist üle 70-aastastest vaktsineeritutest oleks rohkem kui 10%. 

Juhtkiri:„Ei saa ka väita, et eakate vaktsineerimine oleks olnud takistatud eeldatust väiksemate tarnete tõttu. Vaktsiini laekus küll, aga sellega süstiti hoopis muid sihtgruppe, mis omakorda tähendab, et vaktsineerimiskava võimaldab loomingulist lähenemist ja jooksvalt ümbertegemist.“ 

Eva Lehtla, sotsiaalministeerium: Loomulikult peab vaktsineerimiskava olema piisavalt paindlik, et võtta arvesse ekspertide antud vaktsiinide kasutussoovitusi. Ekspertkomisjon soovitas algselt kasutada AstraZeneca vaktsiini alla 70-aastastel (samamoodi otsustati ka väga paljudes teistes Euroopa riikides), kuna vaktsiini tõhususe kohta vanemates vanuserühmades ei olnud algselt piisavalt andmeid. Seda selgitas ka ekspertkomisjoni liige dr Marje Oona. Seetõttu sai võimalikuks alustada selle vaktsiiniga alla 70-aastaste eesliinitöötajate vaktsineerimist ja suur osa Eestisse jõudnud vaktsiinist suunati noorematele inimestele. Niipea kui oli piisavalt andmeid vaktsiini tõhususe kohta ka vanemates vanuserühmades tegi komisjon uue otsuse ja soovitas kasutada AstraZeneca vaktsiini kõigil täisealistel. Samas otsustati valitsuses, et ca 2/3 AstraZeneca vaktsiinist suunatakse riskirühma vaktsineerimiseks ja 1/3 ulatuses jätkatakse väiksemas mahus eesliinitöötajate (sh lasteaedade ja -hoidude töötajad, KOV sotsiaaltöötajad) vaktsineerimist. 

Alates 18. märtsist kehtib ekspertkomisjoni soovitus kasutada AstraZeneca vaktsiini ennekõike vanemaealistel, kelle hulgas üliharuldasi ebaharilike trombotsüütide vähesuse ja tromboosi juhtumeid (praeguseks saanud nime VIPIT sündroom) esinenud ei ole. Soovitus lähtus muuhulgas asjaolust, et üle 60-aastased on COVID-19 haigusest enim ohustatud ja vajavad seetõttu kõige kiiremat kaitset. Seega on juba mitmel viimasel nädalal keskendutud eeskätt vanemaealiste vaktsineerimisele, sh suurvaktsineerimise käigus lihavõtete ajal, mil 2/3 kõigist vaktsineeritutest olid üle 60-aastased. Juba näeme ka numbrites, et vaktsineerimisega hõlmatus üle 70-aastaste hulgas on selle tulemusel viimastel nädalatel kiiresti kasvama hakanud (10% ja rohkem ühes nädalas). 

Eelmisel nädalal tugevdas ekspertkomisjon soovitust veelgi, soovitades mitte alustada kuni uute andmete laekumiseni uusi vaktsiinikuure AstraZeneca vaktsiiniga alla 60-aastastel. See tähendab, et lähinädalatel suunatakse kõik vaktsiinid ennekõike üle vanemaealiste riskirühma inimeste vaktsineerimiseks, v.a. 2. dooside jagu, kuna ekspertkomisjon soovitab juba alustatud vaktsiinikuurid kindlasti lõpuni viia.

Juhtkiri: „Siiski on ka muutusi olnud, sest ametnikud on lahti öelnud kinnisideest viia kogu vaktsineerimine läbi ainult perearstide kaudu ning läänest on üle võetud vaktsineerimiskeskuste idee.“

Eva Lehtla, sotsiaalministeerium: Oleme algusest peale rääkinud, et suuremate vaktsiinikoguste laekumisel avatakse vajadusel ajutisi suuremaid vaktsineerimiskeskusi. Vastupidine väide ei vasta lihtsalt tõele. Fakt on see, et praeguseks on ca 333 000 kaitsesüstist enam kui 200 000 ehk 60% tehtud perearstide poolt, 26% on tehtud haiglates ja 7% eratervishoiuteenuse osutajate poolt. Eratervishoiuteenuse osutajate ja haiglate osatähtsus vaktsineerimises kindlasti kasvab, kui saame liikuda edasi kõigi soovijate vaktsineerimise juurde. Mõistagi oleme südamest tänulikud kõigile tervishoiuasutustele ja tervishoiutöötajatele, kes iga päev vaktsineerivad üle Eesti tuhandeid inimesi, et kaitsta neid raske haigestumise ja haiglaravile sattumise eest ning tervishoiusüsteemi ülekoormuse eest, et võiksime normaalse elu juurde tagasi pöörduda. Tänase seisuga on neid asutusi üle Eesti kokku 506. Usun, et see number näitab praegu Eestis toimuva vaktsineerimise mastaapsust ja ülesande keerukust, lisaks kõikidele muudele teguritele alates ebastabiilsetest tarnetest lõpetades inimeste muutuvate hoiakutega. Kinnitan, et lisaks tervishoiuasutustele pingutavad ka riigiasutustes inimesed iga päev selle nimel, et kõik sujuks võimalikult ladusalt ja kiirelt.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee