Eesti uudised

Siseminister Kristian Jaani: politsei ei hakka kedagi kodust ära viima (104)

Ohtuleht.ee, 13. aprill 2021 23:57
Kristian JaaniFoto: Martin Ahven
Siseminister Kristian Jaani ütles "Esimeses stuudios" Johannes Trallale, et NETSi muudatuse ümber levitatakse ohtralt valeinfot, justkui tekiks politsei läbi selle mingeid õigusi juurde. Lisaks selgitas Jaani, et politsei kohalolu meeleavaldustel oli proportsioonis toimuvaga.

Seletage ära lihtsalt ja arusaadavalt, miks politseile neid volitusi vaja on. Millised uued volitused politsei NETSi seaduse muudatusega saab?

Samal teemal

Politsei saagi eriti uusi volitusi. Terviseamet küll saab ühe volituse juurde, mis puudutab seda, et kui on nakkushaige inimene, kes ei püsi kodus ja käib avalikus ruumis ning tekib oht, et ta nakatab teisi inimesi, siis terviseamet võib sellise inimese koju tagasi viia. Rõhutan: koju tagasi viia. Turvalisse kohta. Terviseamet võib volitada politsei- ja piirivalveametit sedasama tegema. Politseile ühtegi uut volitust juurde ei teki. Me räägime täna sellest, et NETSi muudatusega tekib üks väärteokoosseis ja väärteokoosseis seisneb selles, et kui keegi eirab piiranguid, mis on terviseamet kehtestanud, siis politsei saaks ka neid menetleda, lisaks terviseametile.

Te olite koroona esimese laine aja Põhja prefekt. Kas jäi midagi tegemata või oli koostöö ametite vahel takerdunud, mida see NETSi muudatus nüüd pandeemia, loodetavasti lõppfaasis, võimaldaks muuta. Tooge mõned näited.

Tegemata ei jäänud midagi, aga protsess oli pikk, logisev ja lohisev. Ma arvan, et ka mitte kuluefektiivne. Näide ongi selline, et kui politseiametnikud avastasid mingisuguse rikkumise, mis oli võibolla korduvrikkumine, kui hoiatused ja selgitused ei andnud tulemust ja inimene jätkas rikkumist, siis politseinik peab selle rikkumise vormistama. Üldjuhul see vormikaameraga salvestatakse. Politseinik peab panema selle dokumendi kokku, panema posti, saatma terviseametisse, terviseamet võtab selle lahti, vaatab üle, hindab, hakkab tõenäoliselt üle kuulama neid politseiametnikke, kes seda rikkumist seal nägi, ja otsustab siis, mida ta teeb selle rikkumise menetlusega. 

Kui palju meil selliseid näiteid on, kus politsei peab päriselt nendest piirangutes kõrvalehiilijaid, pahatahtlikult kõrvalehiilijaid, mitte neid, kellel kogemata ununes mask rongis ette panna, korrale kutsuda? Kas see on nii suur probleem, et selleks on vaja seadust muuta?

Politsei käib viimasel ajal ööpäevas kuskil 400 korral järelevalvetoiminguid tegemas. Tegelikult on olukord väga hea, Eesti inimesi tuleb kiita, sest üldjuhul peetakse piirangutest väga hästi kinni. Maskikandmine avalikus siseruumis on 98 protsenti. Aga on mõned üksikud inimesed ja ettevõtted, kellele korduvad selgitused ja hoiatused ei ole mõjunud ning peab kaaluma seda, kas viia läbi süüteomenetlus või haldusmenetlus. See protsess ei tohiks olla pikk, logisev, lohisev ja väga kulukas.

Need, kes Toompeal meelt avaldavad, ütlevad, et te tahate hakata inimesi kodudest ära viitma. Et politseil on Brüsselist saadud karmid käsud, see on üleeuroopaline suur protsess, kus inimeste vabadusi järjest ära võetakse. Olete te aru saanud, kes sellist infot tegelikult fabritseerib? Näib kaunis koordineeritud infokampaania.

Valeinfo. Ei hakata kedagi kedagi kodust ära viima ega teki kuskil selliseid õigusi politseile. Politseil on tänagi väga palju õigusi korrakaitseseadusest tulenevalt, et saaks vahetule ohule reageerida. Lähisuhtevägivallale, liiklusjärelvalves. Kui politsei väga palju kuritarvitaks neid õigusi, siis politsei usaldus ei oleks täna 92 protsenti. Nende õigustega käib kaasas suur vastutus ja selle vastutuse hoidmine on parajalt suur ülesanne, millega politsei on hästi hakkama saanud. 

Olete uurinud, kust see infokampaania pärineb? See narratiiv ei ole juhuslikult saanud tekkida. Seda paljundatakse interneti sotsiaalvõrgustikes massiliselt ja paljud inimesed usuvad seda.

Eks meil ongi tekkinud väga erinevad sotsiaalmeediakeskkonnad, kus sellist informatsiooni viljeletakse. Ega ole palju vaja. On vaja mõningaid üksikuid eestvedajaid ja forsseerijaid ja paljud tulevad kaasa. Siin ongi oluline pingutada ja selgitada. Sellistel uudistel ei ole mingit tõepõhja ja need tulebki ümber lükata. 

Kas te ei ole märganud koordineeritud segaduse külvamist, et ära kasutada praegust habrast kriisihetke, kus tõesti on paljudel mõõt täis sellest?

Raske on ette kujutada, miks selliseid valeuudiseid produtseeritakse või levitada. Aga iseenda vaates - järelikult tuleb selgitada ja veelkord rääkida, mis on tegelikult NETSi muudatuse eesmärk. Või kasvõi selgitada seda, et meil tõepoolest on hetkel Covid-viirus ühiskonnas laialdaselt levimas ja tõepoolest inimesed surevad haiglates ning meie meditsiinisüsteem töötab põhimõtteliselt aurude peal. Seda peab selgitama.

Küsin veelkord - kas on teada, kes neid meeleavaldusi korraldab?

Jaa, ikka. On teada mitmed inimesed, kes on ennast algselt väga konkreetselt seostanud nende üritustega, kuid mingi hetk taandunud ja siis jällegi pilti tulnud. Politsei on nendega esimestest päevadest saadik vestelnud. Küll on see kontakt parem olnud mingil ajal, siis on kontakt ära kadunud. Inimesed, kellega kontakti hoida, on olemas. Kas nad päriselt aru saavad, millise vastutuse nad võtavad endale sellega, et tegelikult on siiski nemad need, kes korraldavad meeleavaldusi ja meeleavalduse korraldajal on väga konkreetsed kohustused ja ka õigused. Kas nad sellest päris hästi aru saavad... Seda peabki politsei neile selgitama kogu aeg.

NETSi muudatusega alustas tegelikult juba eelmine valitsus. Kas te pärisite selle probleemi?

Ei pärinud, sest kevadel, kui võeti viimased NETSi muudatused vastu, siis need olid täiesti mõistlikud muudatused - niiöelda eriolukorra seaduses tuua osad õigused või meetmed NETSi. Seega tegelikult nende muudatuste eesmärk oligi riivet vähendada, et ei peaks olema eriolukord ja eriolukorra juht, kes sisuliselt ainuisikuliselt kehtestab mingisuguseid piiranguid. Selle ületoomine nakkushaiguste ennetamise tõrje seadusesse oli täiesti mõistlik.

EKRE on üle saja muudatusettepaneku selle seaduse suhtes. Näib, et see võib jääda sahtlisse. Mis siis saaks?

Kui palju peaks tähelepanu pöörama sellele, et pilt, mis meeleavaldustel paistab, on kohati ebaproportsionaalne. On graatsiline tšellomängija ja siis kõrval on kiirreageerija vormis politseinik. Kas sellise jõudemonstratsiooniga ei ole natuke õli tulle valatud?

Mina nimetan seda politsei taktikaks, mitte jõudemonstratsiooniks, mida tuleb alati hinnata koosmõjus sellega, millega parajasti tegeletakse. Toon näiteks, kui mingitel päevadel oli Toompeal meeleavaldus, millel puudus korraldaja ja isik, kes oleks partneriks politseile. See on väga oluline, sest temaga aitaks politsei meeleavaldused, mis on üks meie põhiõigustest, turvaliselt läbi viia. Kui sellist korraldajat ei ole ja rahvast tuleb kogu aeg juurde, siis toimub eskalatsioon, siis peab ka politsei valima oma taktikas vastava eskalatsiooni. See eskalatsioon ongi ka see, et politsei ressursse tuuakse juurde. Need põhjenudsed võivad olla mitmesugused, kasvõi see, milline suhestumine on antud kohas politseisse, kuidas võetakse kuulda politsei selgitusi-korraldusi, kas ollakse verbaalselt agressiivselt meelestatud.

Kas seal oli päriselt eskalatsioon - mängiti pilli, lauldi, tehti grupikalli? Kas see nõuab sellist taktikat? Kas politsei oli see ohuhinnang, et midagi läheb käest ära?

Kui räägime ohuhinnangust, siis politsei algselt läks ju meeleavaldajatega tegelema seetõttu, et terviseameti ohuhinnang ütleb meile, et kui on inimesed, keda on rohkem kui kümme ja nad ei hoia omavahel distantsi, siis see on väga suur nakkumise oht. Sellise ohuhinnangu politsei endale sai ja läks tegelema hajutamisega.

Siin oleks ju piisanud helkurvestiga mehest, kes läheks ja tuletaks meelde, et sõbrad, tehke vahe sisse. Ei pea ju olema hirmuäratavas mundris politseinikud.

Täiesti nõus. Eskalatsiooni esimeses etapis see meil niimoodi töötaski. Väga hästi võeti kuulda politseinike selgitusi ja hajutati. Aga kui mingi hetk tuleb rahvast juurde ja politseinike korraldusi enam kuulda ei võeta, ollakse verbaalselt agressiivselt meelestatud, siis peab politsei taktikat muutma. Seda politsei on ka teinud. Toon näiteks tänase päeva, kus on toimunud deeskalatsioon ja peaks ka kiitma neid, kes Toompeal olid. Oli näha, et nad ka ise pingutasid, et olla ise hajutatult. Ja ka politsei oli väiksemate jõududega väljas ja aiad korjati kokku. Nii et tegevusi tuleb alati vaadata koosmõjus. See, kuidas politsei oma taktika üles ehitab, on alati koosmõjus sellega, millega parajasti tegeldakse.

Nii et te selle kriitikaga ei nõustu, et suurte jõududega väljaminek võib rahva meelsusele vastupidist mõju avaldada?

Eks see on väga raske otsus alati, mida politseitegevuste juht peab vastu võtma. Et siis valida kuldne kesktee, tasakaalukas lähenemine, kus ühelt poolt oleks kehtestatud see, et piirangud on järgitud ja nakkusoht on viidud minimaalseks. Teisalt mitte olla selline, mis tekitab veel rohkem agressiooni. Täna võin öelda, et see taktika on õnnestunud.

Keda politsei sellistel üritustel üldse võib kinni pidada? 

Kõigepealt peab inimene olema vastutav korrakaitseseaduse mõttes ja peab vaatama, millised on käitumise üldnõuded korrakaitseseaduses. Seal on loetelu, mis on okei käitumine avalikus ruumi. Kui seda hakatakse eirama, siis mida teeb politsei? Politsei sekkub kõigepealt läbi selle, et ta hoiatab, palub inimest mitu korda, et ta lõpetaks korrarikkumise. Kui neid hoiatusi on mitu korda tehtud ja inimene ei ole korrarikkumist lõpetanud, siis peab hindama, milline on selle korrarikkumise jätkamise mõju ja kas sinna peaks sekkuma näiteks läbi selle, et inimene viia politseibussi või politseijaoskonda. Või lihtsalt viia ta eemale rahvahulgast, et ülejäänud rahvahulk ei tuleks agressiooniga kaasa. See mõtteülesanne on päris keeruline politseiametnikele, kes seal kohapeal peavad tegutsema.

Need pildid ja videokatkendid sellistes vahvates kostüümides meeleavaldajatest, kes suhteliselt hirmuäratavatesse kostüümidesse riietatud politseinike poolt autodesse pistetakse, need hakkavad ju kohe sotsiaalmeedias oma elu elama. Ebaõiglustunne võib paljusid kodanikke vallata.

Eks me nendes sotsiaalmeediavideotes näeme kaasuste lõppfaasi, mis on pealtvaatajate poolt filmitud. Kui vaataksime sinna kõrvale politsei vormikaameraga filmitud ülesvõtet, siis on see protsess tüki maad pikem. Tõenäoliselt oleks siis aru saada, kust sai asi alguse ja miks ta eskaleerus nii kaugele, et keegi on peetud kinni ja toimetatud politseiautosse.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee