Eesti uudised

Omastamise kahtlusega politseinik vabastati ametist seadusevastaselt (11)

Siim Randla, 12. aprill 2021 11:51
Kaupo MartihhinFoto: LinkedIn
Riigikohus hindas põhiseadusevastaseks ja kehtetuks seadusesätted, mis kohustasid kuriteos kahtlustatavat politseinikku teenistusest vabastama: juhtum puudutab Lõuna prefektuuri sisekontrolli talituse juhti Kaupo Martihhinit, keda kaitsepolitsei kahtlustab üle 250 000 euro omastamises.

Detsembris esitas 2019 esitas kaitsepolitsei politsei- ja piirivalveameti Lõuna sisekontrolli juhina töötanud Kaupo Martihhinile kahtlustuse äriühingu vara omastamises ja sellega seotud dokumentide võltsimises. Sama aasta 30. detsembril vabastas PPA peadirektor Martihhini oma käskkirjaga teenistusest. Martihhin vaidlustas käskkirja Tartu halduskohtus, paludes selle õigusvastaseks tunnistada ja määrata kuue kuu palga suuruse hüvitise ja kompensatsiooni tulevikus saamata jääva politseipensioni eest.

Samal teemal

„Halduskohus rahuldas tänavu 12. jaanuaril kaebuse osaliselt ja mõistis Martihhinile hüvitiseks kolme kuu palga. Kohus hindas kehtiva regulatsiooni põhiseadusevastaseks ja algatas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse riigikohtus,“ ütles riigikohtu pressiesindaja Arno Põder.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis oma tänases otsuses, et kohustus vabastada kuriteos kahtlustatav politseinik teenistusest on põhiseadusega vastuolus. Vaidlusalused politsei- ja piirivalveseaduse ning avaliku teenistuse seaduse sätted rikuvad nimelt kutsevabadust ehk õigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. Kuriteos kahtlustatava politseiniku teenistusest kõrvaldamine on kolleegiumi hinnangul iseenesest õigustatav eesmärgiga tagada politsei autoriteet ja usaldusväärsus, kuid teenistusest vabastamine pole selleks tingimata vajalik.

Kuriteokahtlus tähendab, et inimene on tõenäoliselt kuriteo toime pannud. Samas võib kahtlus olla tingitud pahatahtlikust või ekslikust kaebusest ja langeda ära juba lühikese uurimise tulemusena ning menetlus võib lõppeda ka õigeksmõistmisega. Kahtlustus esitatakse muu hulgas menetlustoimingute läbiviimiseks, et koguda nii inimest süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid, ja kaitsta seejuures tema õigusi.

„Praeguse regulatsiooni alusel on aga teenistusest vabastamine lõplik ja toob politseinikule kaasa mitmeid ebasoodsaid tagajärgi, mille hulka võib kuuluda ka politseipensioni kaotamine,“ leidis riigikohus.

Kolleegium nentis, et politsei autoriteeti ja usaldusväärsust oleks võimalik tagada mitmete kutsevabadusse vähem sekkuvate abinõudega – mõeldav on nii teenistuse peatamine kui ka teisele töökohale üleviimine. Seaduses võib ka ette näha, et politseinik tuleb küll teenistusest vabastada, kuid kahtluse äralangemisel või kuriteos õigeksmõistmisel teenistusse ennistada. Samuti võib seadusandja meetmete valikul lähtuda seisukohast, et politseis on põhjendatud kõrgemad nõudmised kui ülejäänud avalikus teenistuses.

Riigikohtu tänase otsusega langes ära õiguslik alus kuriteos kahtlustatavate politseinike teenistusest vabastamiseks, kuid neid on endiselt võimalik kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldada. Lisaks on samasugune võimalus distsiplinaarmenetluses. Kolleegiumi hinnangul piisab nendest meetmetest kuni uue regulatsiooni kehtestamiseni. Siseminister teatas riigikohtule saadetud seisukohas, et seadusemuudatused on juba ettevalmistamisel.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus on osa halduskohtu liinis toimuvast põhimenetlusest. Pärast riigikohtu lahendit on Kaupo Martihhinil ja PPA-l võimalik halduskohtu 12. jaanuari otsust 30 päeva jooksul ringkonnakohtus vaidlustada. Kehtivas avaliku teenistuse seaduses puudub võimalus juba teenistusest vabastatud ametniku tööle ennistamiseks ja Martihhin seda ka kohtult ei taotlenud, vaid nõudis PPA-lt ainult kahju hüvitamist.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee