Juhtkiri

Juhtkiri | Aitab vaktsineerimisskandaalidest (3)

Ohtuleht.ee, 11. aprill 2021 20:03
Värske raporteerimisega, et Eestis on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud veerand miljonit elanikku on umbes sama lugu nagu nõukaaegse trafaretse hinnanguga pidevate kommunaal- ja toiduprobleemide kohta – esineb veel üksikuid puudujääke, aga muidu on kõik kõige paremas korras. Nii tundub veerand miljonit esmapilgul suur arv, aga klaas pole ometi isegi pooltühi, sest kolmveerand miljonit pole veel kaitsesüsti saanud. Enamgi veel – ligi pooled üle 70-aastased on ikka veel vaktsineerimata hoolimata sellest, et vaktsineerimiskava peab just eakate kaitsesüstimist prioriteediks. Kui veel arvestada, et suure osa vanemast eagrupist moodustasid hooldekodude massvaktsineerimised, siis paistab ülejäänud 70+ kontingendi süstimine eriti kehvas valguses.

Ei saa ka väita, et eakate vaktsineerimine oleks olnud takistatud eeldatust väiksemate tarnete tõttu. Vaktsiini laekus küll, aga sellega süstiti hoopis muid sihtgruppe, mis omakorda tähendab, et vaktsineerimiskava võimaldab loomingulist lähenemist ja jooksvalt ümbertegemist. Nii on korduvalt nihkunud ka tähtajad – nüüd siis juba juunini -, mil süsti saamine peaks kõigile soovijaile kättesaadavaks muutuma. Siiski on ka muutusi olnud, sest ametnikud on lahti öelnud kinnisideest viia kogu vaktsineerimine läbi ainult perearstide kaudu ning läänest on üle võetud vaktsineerimiskeskuste idee.

Kas aga eelnev loetelu kvalifitseerub Eesti edulooks, mille üle ka hiljem uhke olla? Raske on meenutada mõnd valdkonda, mis sedavõrd palju peaaegu üksmeelset lauskriitikat oleks saanud kui vaktsineerimise korraldus. Viimati lisandusid kritiseerijate sekka lisaks peaminister Kaja Kallasele ka riigikontrolör ja vabariigi president – enam kõrgemale selle nimekirjaga tõusta ei anna. Kuid vigade parandamine algab vigade tunnistamisest. Üksmeelel ollakse, et vaktsineerimine on läinud üle kivide-kändude, sest eelmine valitsus ei tegelenud ettevalmistustöödega. Olulise lünga jättis terviseameti juhi poliitiline vahetus ja ameti pereheitmine. 

Paradoksaalsel kombel ei saa praeguse valitsuse sotsiaalminister vastutust lonkava vaktsineerimise eest lükata eelmise valitsuse kraesse, sest ka varem vastutas valdkonna eest sama minister, kes on silma jäänud nii kriitika kui ka abipakkumiste tagasitõrjumisega. Sestap võib öelda, et praegused saavutused vaktsineerimisel pole mitte valitsuse teene, vaid pigem käsitsi tabeleid täitma sunnitud perearstide ja riigi poolt trahviähvardustega üle külvatud erameditsiini jõupingutuste tulemus. 

Kas oleks saanud hakkama ka vähema närvi- ja ajakuluga? Kindlasti oleks, kui sotsiaalministeerium koos haigekassaga poleks otsustanud kõike teha säärase mulgi kombel omaenese tarkusest. Kuigi tark õpib teiste vigadest, rumal aga iseenda omadest, tuleb loota, et eelnevatest talgutest võetakse õppust ja vähemalt kõigile huvilistele avatud vaktsineerimise suudab Kiik oma värske abilisega ilma uute skandaalideta läbi viia.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee