Juhtkiri

Juhtkiri | Valge raamat jätab otsad lahti (6)

Ohtuleht.ee, 8. aprill 2021 18:25
Kaja Kallas esitles 74 päeva pärast oma valitsuse töölehakkamist valget raamatut, mille abil peaks riigi koroonakriisist välja tüürima. Võimuliidule peaks nüüd tänulik olema, sest sellise plaani väljatöötamist lubati veebruari algul avalikustatud 100 päeva plaanis. Samas on selge, et laiade masside lugemislauale too 36-leheküljeline paljusõnaline, kuid ebamäärane plaan ei platseeru. 

Kaja Kallas nimetas kava tutvustusel seda suisa ühiskondlikuks kokkuleppeks, kuigi mingit avalikku arutelu pole olnud. Arutada küll võib, aga kui valitsus peab silmas jääkeldri analoogia põhjal ühiskondliku nurina mahajahutamist, siis pole kogu ettevõtmisest head nahka loota. Kavas esitletud kolm loosungit: oleme valvel, hoiame Eestit ja leiame koos lahendused on küll ilusad, kuid oma sisutuses õõnsad.  

Praegu on meil juba vaktsineerimiskava, mis ümbertegemistest hoolimata sedavõrd tugevalt lonkab, et isegi riigikontroll juhtis Tanel Kiige tähelepanu korralagedusele. Tavainimesele kõige kummalisemalt mõjub valge raamatu plaan muuta vaktsineerimine tasuliseks – kui see on valitsuse prioriteet olukorras, kus tasuta süstimine pole hoogu veel sisse saanudki ja pooled eakad on ikka veel vaktsineerimata, siis kui tõsiseltvõetav saab olla kogu ülejäänud kava!

Veebruarikuine lubadus teha vaktsiin kõigile kättesaadavaks maikuus on lükkunud juba juunisse. Valitsuse soov, et jaanipäevaks elame jälle normaalset elu, on küll samm edasi hiljutisest retoorikast, mis ähvardas suve ära jätta, kuid kas pandeemia-eelne elustiil on ikka võimalik pooliku vaktsineerimisega ja karjaimmuunsust saavutamata? Sellised lubadused pigem kinnitavad, et kindlaid arve pole kiiresti muutuvas olukorras tõesti mõtet kavas fikseerida. Konkreetsuse puudumine vähendab aga kava väärtust. Aeg näitab, kas Kallase leiutatud neljavärviline valgusfoor ohutaseme hindamisel jääb laste mänguasjaks või on sest ka praktilist kasu. Ettevõtja hindab valitsuse tegevust aga väga lihtsalt – poliitikute sõnavaht ei loe midagi, kui piirangud ei luba ettevõtteil töötada, kuid rahalist toetust ka ei tule. Kui toetusmeetmed venivad, jõuavad ettevõtted pankrotti minna.

Samas tuleb kiita, et kavas on juttu vaimse tervise ja koolide probleemidest. Murede mahavaikimine ei tee neid olematuks, iseasi, kas vaimse tervise abi muutub ka tegelikkuses kättesaadavamaks. Õpetajatele aga tähendab järgnevatel aastatel õpilaste selle õppeaasta hariduslünkade likvideerimine jällegi ränka lisatööd. Kuidas neil aidata seda teha koos pandeemia ajal kõige suurema surve alla sattunud meditsiinisüsteemi turgutamisega, on aga rohkem kui miljoni euro küsimus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee