Eesti uudised

AJAJOON | Kuidas hävines eestlaste usaldus AstraZeneca koroonavaktsiini vastu? (1)

Viljar Voog, täna 17:28
Venemaa levitatud AstraZeneca vastane pilapilt.Foto: Välisluureamet
Kui AstraZeneca koroonavaktsiini probleemid piirduksid 0,00026 protsendil juhtudest ilmneva trombiga, poleks sellega suurt probleemi. Ostes süsti saamise päeval Viking Lotto pileti, oleks võimaliku terviserikke tabamine sama tõenäoline kui seitsmest numbrist kuue täppi panemine ja parimatel päevadel üle 100 000 euro võitmine. Häda on aga vaktsiini saatvatest ohtratest kommunikatsiooniämbritest.

Alustame algusest: Oxfordi ülikooli ja AstraZeneca ravimifirma koostöös välja töötatud Covid-19 vastane vaktsiin jõudis kliiniliste katseteni mullu suvel. 25. augustil teatas Eesti valitsus, et on ühinenud Euroopa Liidu eelostulepinguga, millega tellitakse Eestisse 1,33 miljonit doosi AstraZeneca arstimit, millest piisaks poole elanikkonna kaitsesüstimiseks. Sel hetkel näis reaalne, et just AstraZeneca vaktsiin jõuab esimesena turule maailma koroonapandeemiast päästma.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

täna
KAS SEE VÕIB OLLA TROMBOOS? Toomas Asser toob välja olulised märgid, mida pärast vaktsineerimist jälgida
täna
Ravimiamet: AstraZenecaga seostatud trombirisk on teistsugune, need ei ole tavalised trombid
07.04.2021
Tuhanded AstraZeneca vaktsiinid seisavad Eestis laos, sest vanemaealised ei taha end sellega süstida lasta
07.04.2021
EUROOPAS 18 ASTRAZENECA VAKTSIINISURMA! Lutsar: „Vähemalt teame, millega on tegemist ja kuidas ravi alustada.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee