, 8. aprill 2021 13:27
Inimõiguslaste teatel on Myanmaris riigipöörde järel puhkenud protestides hukkunud ligi 600 inimest. Paljudele meeleavaldajatele on sõdurid lasknud lihtsalt tänaval kuuli pähe.Foto: EPA/Scanpix
Enam kui kahe kuu eest korraldas armee Myanmaris riigipöörde ja haaras võimu. Sellest ajast saati on tänavatel tapetud sadu tsiviilisikuid – mehi, naisi ja lapsi –, kelle ainsaks „süüks“ on valitseva režiimi ja sõjaväehunta vastu protestimine. Välisriigid pole seni tõsisemalt sekkunud ja tundub, et veresaun ei huvita kedagi. Mida arvavad olukorrast siinsed välispoliitika eksperdid Jaak Madison ja Marko Mihkelson?
Euroopa Parlamendi saadiku Jaak Madisoni hinnangul on tegemist tüüpilise kahepalgelise rahvusvahelise poliitikaga, kus võimsamad ja suuremad riigid sekkuvad inimelude kaitseks ja demokraatia hüvanguks vaid siis, kui seal on mängus mingid isiklikud huvid. „Kui aga tegemist on näiteks Põhja-Korea, Myanmari, või Hiina puhul Hongkongi, uiguuride ja tiibetlastega, siis on kaks põhjust, miks ei sekkuta: kas vastane on liiga suur ja tugev ja võimalus kaotada palju rohkem, kui on võita, kaalub riski üle, või lihtsalt on tegemist piirkonnaga, mis kedagi tegelikult ei huvita.“
Edasi lugemiseks:
Digipaketiga saad ligipääsu Õhtulehe, Naistelehe, Tiiu, Nipiraamatu, Käsitöö, Kodukirja, Toidutare, Eesti Ajaloo, Eesti Metsa, Kalale! Looduses ja Ristiku Ristsõnade tasulistele artiklitele. Lisaks saad lugemisõigust jagada 4 sõbraga. Tellimus olemas? Logi sisse
1 KOMMENTAAR