Kommentaar

Jevgeni Ossinovski: Sputnik ei ole venekeelsete jaoks teema (18)

Jevgeni Ossinovski, 7. aprill 2021 19:25
Jevgeni OssinovskiFoto: Teet Malsroos
Oluline kitsaskoht Eesti vaktsineerimispildis on alles lahti rullumas: oluliselt madalam vaktsineerituse tase venekeelse elanikkonna seas, kirjutab Jevgeni Ossinovski ja kinnitab, et selle põhjuseks ei ole mitte Sputniku ootus. 

Ida-Virumaal on vaktsineeritud 9% elanikkonnast, Tartumaal 20% ja Hiiumaal pea 30 protsenti. Teame, et nii meedikute kui politseinike puhul on enamik vaktsiinist keeldujaid just venekeelsete töötajate hulgas.

Miks see on nii? Ühe levinuima selgituse järgi on põhjuseks Sputniku ootus. Ja Sputnikut oodatakse, kuna Kremli propaganda taob meie venekeelsetele kaaskodanikele ajju väidet, et Euroopa ja Ameerika vaktsiinid on pahad ning parim kraam on Sputnik.

See selgitus sobitub meie üldisesse integratsiooniväitluse raami. Venelased on meil ju avaliku arvamuse peavoolu kohaselt iseseisva mõtlemisvõimeta mass, kes on pärast õhtuste uudiste vaatamist nagu Mooses Siinailt naastes – jumala käsulauad kaenla all ja pale sätendamas.

Muidugi ei ole raske leida anekdootlikku tõestust Sputniku ootusele.

Ajakirjandus on teinud reportaaže Lasnamäelt. Jaa, tõesti, inimesed ongi kinnitanud, et tahavad Sputnikut. Perearstid on rääkinud patsientidest, kes ootavad „keelatud vilja“. Lõpuks, kuidas muidu selgitada venelaste nii madalat vaktsineerimise taset.

Mina olin algusest peale selle teooria suhtes umbusklik kahel põhjusel. Esiteks, olles teinud ringi peale oma venekeelsetele kontaktidele, tuvastasin täpselt ühe juhu, kus poeg veenis eakat ema mitte ootama Sputnikut.

Teiseks, hinnang Sputnikule ei olnud üldsegi positiivset ootust täis, vaid hoopis järgmine: Venemaal on väga suuri raskusi inimeste vaktsineerima saamisel, kuna suur osa inimestest seal ei pea Sputnikut ohutuks. Kui juba Venemaa venelased seda ei taha, miks peaksime meie?!

Riigi väide tugineb kõhutundele

Hakkasin siis uurima, millele tugineb riik väites, et venelaste kõhklused on seotud Sputnikuga. Selgus, et kõhutundele.

Tellisin seepeale ise Norstatist avaliku arvamuse küsitluse, kus küsisin inimestelt, kes ei soovi vaktsineerida või kõhklevad selles (kõigist küsitletutest umbes 40 protsenti), kas põhjuseks on teistsuguse vaktsiini ootus.

Tulemused kinnitasid minu umbusku. Kõigist kõhklejaist ootab 31 protsenti venelastest mõnda muud vaktsiini. Neist omakorda 75 protsenti tahaks Sputnikut ja veerand vastanutest muid Lääne vaktsiine peale Astra Zeneca (arvestades katastroofilist avalikku kommunikatsiooni selle vaktsiini ohutuse ümber, ei ole see kuigi üllatav).

Esmapilgul tunduvad suured numbrid, aga paneme nüüd asja perspektiivi.

Küsitluses osalenud 263 venelasest on kõhklejaid-keeldujaid 128 inimest. Neist 40 inimese puhul on kõhkluse põhjuseks teistsuguse vaktsiini ootus. Neist omakorda 29 inimest ootab Sputnikut. Seega 263 küsitletud venelasest ootab Sputnikut 11 protsenti!

Venekeelse elanikkonna vaktsineerimine on oluline teema. Vaktsiiniga hõlmatus selles ühiskonnagrupis on märkimisväärselt madalam ja see on meie ühine probleem. Selleks et aidata neid kõhklusi ületada, tuleb nende põhjuste osas selgusele jõuda.

Ühte lihtsat seletust siin muidugi ei ole, sest venelased on vaktsineerimise küsimuses sama vähe monoliitsed kui eestlased. Vanemaealised on altimad kui noored, mehed rohkem kui naised.

Peame tegema endale pildi tõenduspõhiselt selgeks ning ehitama selle peale süsteemse tegevus- ja kommunikatsiooniplaani. Õigupoolest pidi see valmis olema eile, aga oleme juba nii harjunud viimase poolaasta viletsa juhtimiskvaliteediga, et ega me enam ei üllatu.

Muidugi ei ole kellelgi lauasahtlis valmis tegevusplaani, mistõttu pean vajalikuks just sellele teemale pühendunud task force’i või operatiivrühma loomist valitsuse juurde, kes paneks kiirelt kokku tegevuskava ja hakkaks seda nõtkelt ellu viima.

Operatiivrühm peaks koosnema venekeelset elanikkonda hästi tundvatest ekspertidest nii kommunikatsiooni, sotsioloogia kui ka tervishoiukorralduse vallas ning omama vajalikku tegevusvabadust, et kiiresti muutuvas olukorras reageerida.

Ettepanek eeldab põhjalikumat arutelu, aga et valitsus eksirännakult välja aidata, teen siinkohal esimese Ockhami habemenoa lõike: Sputnik ei ole teema.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee