Repliik

Küsimus | Kui palju maksis riik läbikukkunud vaktsineerimistalgute eest? (7)

Arvamustoimetus, 7. aprill 2021 19:25
Foto: Robin Roots
Kui palju vaktsineerimistalgute korraldamine kõik kokku riigile maksma läks? Riik tellis erafirmadelt vaktsineerimisteenuse ja maksis kinni kas ainult reaalselt tehtud süstid või kõik algselt planeeritud vaktsineerimised? Kelle kanda jäi keskuste üürimine, personali palkamine ja muud juurdekäivad kulud? Kelle kohustus oli vaktsineerimisvõimaluse reklaamimine? Kelle kanda jäi vaegvaktsineerimise risk, kui tuhandeid doosid jäid süstimata ning riik ähvardas erafirmasid hoopis trahviga?

Evelin Trink, haigekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna juhataja: Eesti haigekassa tasub kõikidele vaktsineerijatele ühtmoodi süsti tegemise eest teenuse põhiselt ehk tehtud süsti eest. COVID-19 vastase vaktsineerimise hind on vaktsineerija juures kohapeal 5.30 eurot. Nädalavahetusel ja väljaspool oma tavalist tegevuskohta tehtud süsti eest tasume 7.30. Hind kätkeb endas vaktsineerimiseks vajaminevaid abivahendeid (nii ühekordsed kui ka korduvkasutatavad) ning tööjõukulu. Abivahenditeks on näiteks desinfitseerimisvahendid (sh vaktsineerija käte ja patsiendi süstekoha jaoks), kindad, plaastrid jms. Vaktsiin ning süstlad ja nõelad tulevad terviseametist ja neile vaktsineerijal raha ei kulu. Eesti haigekassal on sadu lepinguid erasektoris tervishoiuteenuse osutajatega ning meie tervishoiuteenuste hinnakiri on osapooltele teada. See, kas meie lepinguga liituda, on iga eraraviasutuse otsus.

Vaktsineerimise tempo sõltub paljuski sellest, kuidas tarned Eestisse jõuavad. Seetõttu tuleb tihti tegutseda väga lühikeses ajaraamis nii vaktsineerimise kui sihtrühmade teavitamise korraldamisel. Kui Pfizer/BioNTechi vaktsiini tarned saabuvad Eestisse regulaarselt igal nädalal, siis Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide tarneajad ja täpsed kogused selguvad reeglina vaid loetud päevad varem. 

Lisaks perearstikeskustele kutsutakse ka edaspidi inimesi vaktsineerima haiglates asuvatesse vaktsineerimiskeskustesse ja suuremate vaktsiinikoguste korral avatakse vajadusel uuesti ka suuremaid ajutisi vaktsineerimiskeskusi. Eesmärk on avada vaktsineerimise võimalus kõigile soovijatele maikuust alates, praegu peame aga kasutama Eestisse saabunud vaktsiine raske ennekõike haigestumise suhtes kõige haavatavamate kiireks kaitsmiseks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee