Eesti uudised

KESKKONNAAGENTUURI VASTUS ÕHTULEHE METSALOOLE: erinevused tulevad väikestest mõõtmisvigadest ja proovitükkide ebaühtlasest paigutusest (1)

Taivo Denks, 7. aprill 2021 16:24
Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo DenksFoto: Keskkonnaagentuur
Vastuseks teisipäeval ilmunud Õhtulehe loole „Metsastatistika näitab aiateibaid?! Pikalt avalikkuse eest varjatud andmetes haigutavad 100 000 hektari suurused anomaaliad“ selgitab keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denks paari olulist nüanssi, mille ümber artikkel keerles. 

Statistiline metsainventeerimine (SMI) on valikuuring. Metoodika on välja töötatud selliselt, et kasutatakse alalistelt ja ajutistelt proovitükkidelt kogutud andmeid, mis moodustavad ühtse terviku.

Kuidas erinevus tekib? Valmivates ja küpsetes metsaeraldistes varieerub enamuspuuliigi puude vanus sageli mitme aasta võrra, seetõttu on puistule täpse vanuse määramine pea võimatu. Selleks tuleks kõigil puudel vanus aastarõngaste lugemisega määrata. Kui puistu vanusega on eksitud kuni 4 aastat, siis võib juhtuda, et hetkel küpsusvanuse saavutanud puistu arenguklassiks määratakse valmiv mets (metsad, mis 10 aasta jooksul saavad küpseks metsaks).  2019. aastal oli kokku 272 000 ha valmivaid metsi, millest 40%  moodustab ca 109 000 ha. Kui näiteks alaliste proovitükkide vanusega eksiti kaks aastat ühele poole ja ajutistega kaks aastat teisele poole, siis nende erinevus annab kokku sama pindala. Kuna SMI hinnang arvestab nii alaliste kui ajutiste proovitükkide hinnanguid kokku, siis selle tulemusel vead tasanduvad ning kokkuvõttes on tulemus ligilähedane tegelikkusele.

Siinjuures tuleks arvestada ka võimalusega, et piirkonniti on alalisi ja ajutisi proovitükke jagunenud erinevalt. Isegi kui selle 108 000 hektarilise erinevuse põhjuseks oleks ainult vanuse määramisel tehtud viga, tähendaks see näiteks eksimist kummalegi poole kaks aastat. Lisaks on veel võimalik proovitükkide erinev esindatus piirkonniti (nii võib olla, et alalisi proovitükke on küpsetesse metsadesse sattunud rohkem kui ajutisi).

Piirkondlik metsasus avaldab ajutiste ja alaliste proovitükkide jaotusele mõju. Kui kokku oli aastate 2015-2019 proovitükkidest 15 744 metsamaal, siis keskmiselt on ühes maakonnas 1/15 ehk 1047 proovitükki. Metsamaal asuvate alaliste proovitükkide osakaal kogu metsamaa proovitükkidest maakonnas varieerub 46 ja 58 protsendi vahel ehk piirkondlik fragmenteeritus avaldab proovitükkide jagunemisele mõju. Täiendavalt varieerub maakonniti ka küpsete metsade proovitükkide osakaal kogu metsamaa proovitükkidesse 22–34%. Need kaks varieeruvust ei ole üksteisest sõltuvad, mistõttu need koos vaid suurendavad varieeruvust (23-38%). Sellest võib järeldada, et piirkondlik metsasuse (sh küpsete metsade) varieeruvus on oluline.

Artiklis on viidatud ka võimalikule probleemile LULUCF aruandluse osas. LULUCF (maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus, Land Use, Land Use Change and Forestry inglise k.) käsitleb inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heidet kõigist maakasutuskategooriatest ja raietoodetest. LULUCF arvestuses metsanduse heitele hinnangu andmisel ei ole metsa arenguklass oluline. LULUCF metsanduse heite arvestus põhineb suures osas tagavara muudu (muutuja kahe vaadeldava väärtuse vahe) hinnangul ning seda ei ole alust kahtlus alla seada. Oluline on tagavara muutus, mitte absoluuttagavara (st võimalik süstemaatiline viga ei avaldaks olulist mõju).

Artiklis on viidatud võimalusele LULUCF kvoodi müügist „üüratult“ teenida. Tegelikkuses nii lihtne see pole. Esmalt tuleb ületada kõigi LULUCF kategooriate võrdlustasemeid. Metsa ja puittoodete võrdlustasemeks perioodil 2021-2025 on 1,75  miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastas (2019. aastal seoti metsa ja puittoodetesse 2,8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti). Ka metsa võrdlustaseme mittetäitmine ei tähenda automaatset kvoodiostu vaid puudujääki on võimalik kompenseerida metsa paindlikusmeetmega (LULUCF määrus, artikkel 12, lõige 3).

Vastavalt LULUCF määruse artikli 8 lõikele 2 saab metsa arvestuses ülejäägina arvestada vaid 3,5% 1990. aasta CO2 ekvivalendi sidumisest (1990. aastal seoti metsa ja puittoodetesse 3,8 miljonit tonni CO2ekvivalenti). Ning esmalt tuleb seda ülejääki kasutada LULUCF sektori siseselt.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee