Repliik

Adik Levin | Vaktsiinitalgud siiski õnnestusid (5)

Adik Levin, meditsiiniteaduste doktor, 7. aprill 2021 19:25
Tanel Kiik, Mihhail Kõlvart, Üllar LannoFoto: Robin Roots
Vaktsiinitalgud on möödas. Kriitikat tuleb pidevalt firmade aadressil, kes vaktsineerimist läbi viisid ja samuti talgute juhtide aadressil, kes ei osanud organiseerida seda protsessi. Isiklikult arvan, et talgud õnnestusid.  

Miks ma väidan, et talgud õnnestusid? Aga sellepärast, et rahvale oli pakkuda ainult AstraZeneca vaktsiini. Kuna vaktsineerimine meie riigis on vabatahtlik, siis oleks ju loogiline, et oleks antud ka mingi valikuvõimalus. See, et meie vaktsineerimise protsess Euroopas ja meil Eestis võrreldes USA ja Inglismaaga  liigub edasi kilpkonnakiirusega on teada juba ammu. Ebaõnnestumise peamine süüdlane ei ole mitte meie tublid erakliinikud ja meie ametnikud, vaid Euroopa Liidu juhtkond. 

Samal teemal

Olen selle põlvkonna esindaja, kui nõukaajal ei tohtinud kritiseerida Moskvat. Nüüd on sama, meie valitsus ei süüdista Brüsseli juhtkonda. Kui Euroopa Liit oleks mõelnud kõigepealt oma riikide kodanike peale, oleks ELis kasutusel mitte ainult kolm vaktsiini, aga palju rohkem ning sel juhul talgute ajal oleks meie inimestel olnud valikuvõimalus. Kurioosne on see, et sellise ürituse jaoks valiti just rahva seas mitte populaarne AstraZeneca. 

Alles mõni aeg tagasi kolmest vaktsiinist viimasena registreeriti kiirkorras Euroopa Liidu Ravimametis AstraZeneca vaktsiin. Kahtlused olid juba registreerimise ajal, kuid läänemaailma farmaatsia irmade huvides tehti seda kiiresti ootamata ära lõplike uuringuid. Alguses soovitati seda alla 60- aastastele ja nüüd aga vanuritele. Seejärel tuli terve rida tõsiseid tüsistusi päevavalgele trombooside näol ja üle 15 riigi peatas selle vaktsiini kasutuse. Nüüd on kindlaks tehtud, et see vaktsiin eriti noorte seas võib esile kutsuda tromboose, sellepärast on otsustatud, et seda vaktsiini oleks parem teha vanuritele.

Mis tegelikult juhtus? Kõikide uute ravimite puhul viiakse läbi uuringud loomkatsetega ja siis kolm faasi inimeste peal. Selle tohuvabohu kiirkorras läbi viidud kolmanda faasi uuringud ei olnud küllaldased. Et AstraZeneca võeti Euroopas kasutusele toorelt räägib ka see fakt, et USAs ei ole siiamaani andnud sellele vaktsiinile kasutusluba. Tavaliselt nii EL kui ka USA töötavad käsikäes ja väga tihti teevad seda heas koostöös. Ei ole lugenud seletust, miks see vaktsiin kannab nüüd Vaxzervia nime. Arvan, et nime muutus toimus, et tõsta selle vaktsiini renomeed.

Tõele au andes on Eesti meedia ja ametiisikud rääkinud probleemidest AstraZeneca vaktsiiniga, kuid ikka on raiutud, et positiivne pool kaalub üles olemasolevad tõsised tüsistused. Sellised väited kahjuks ei ole mitte tõenduspõhised. Kas tõesti EL juhtkonna möödalaskmiste pärast meie peame riskima kas või mõne meie  inimese eluga? Sellise loa on arvatavasti andnud valitsuse juures olev teadusnõukoda ja immunoprofülaktika ekspertkomisjon. Olen kindel, et neil ei peaks olema ainuõigus sellise loa andmisel. Arvan, et sellest on vähe. 

Alati kui Eestisse tulevad ravimfirmade poolt loodud uute ravimite uuringud siis luba neid uuringuid läbi viia annab Eestis inimuuringute kaks eetikakomiteed. Oleks väga vaja, et probleemi AstraZeneca vaktsiiniga arutaks Eestis bioeetikanõukogu, kuhu võiks kaasata spetsialiste inimuuringute eetikakomiteedest. Viimased kaitsevad iga Eesti vabariigi kodaniku õiguseid uute ravimite turule tulemisel. Praegu AstraZeneca ehk Vaxzervia kasutuse Eestis peavad otsustama mitte ainult ELi ravimameti kiire surve all tehtud otsused, aga ka meie bioeetikanõukogu ja inimuuringute eetikakomitee.

Samal teemal

07.03.2021
EUROOPAS 18 ASTRAZENECA VAKTSIINISURMA! Lutsar: „Vähemalt teame, millega on tegemist ja kuidas ravi alustada.“
07.03.2021
ÜKS PEREARST, KAKS KOGEMUST: 75aastane Liidi pole vaktsiini saanud, tema 85aastane tuttav aga küll! Mille taha vaktsineerimine takerdub?
07.03.2021
Tanel Kiik: lähikuudel on Eesti riiki oodata suurusjärgus miljon vaktsiinidoosi