Juhtkiri
6. aprill 2021 19:30

Juhtkiri | Jüri Ratase vaktsineerimissõnum (11)

Olukorras, kus riigil pole teise koroonalaine ajal enam sellist kõneisikut, nagu oli möödunud kevadel kõigi poolt aktsepteeritud Arkadi Popov, võivadki sõnumid lonkama hakata. Eriti kui rääkijaid on palju ning nende jutt kas ei kattu või siis on suisa vastukäiv: Kaja Kallas, Tanel Kiik, Maris Jesse, Üllar Lanno, Rain Laane, Külli Friedemann, Urmas Sule, Irja Lutsar, Andres Merits, Krista Fischer... Arvamuste paljususes polegi ju iseenesest midagi halba, kuid kriitilisel ajal oleks siiski hea, kui meil oleks selge sõnumiga eeskõneleja, keda kuulatakse.

Segase kommunikatsiooni puhul võib aga paraku juhtuda nii, et rahvas kas siis ei lähe vaktsineerimisele, nagu juhtus äsjastel talgutel, või siis võtab eeskuju Jüri Ratasest, kelle kaitsepookimisest loobumine langes ajale, kui selgus, et haigla kasutab riigikogulaste puhul Pfizeri asemel hoopis AstraZeneca vaktsiini.

Poliitikud võivad ju ükskõik kui mesikeelselt kutsuda rahvast end vaktsineerima laskma, aga isiklik eeskuju loeb tihti rohkem kui tuhat sõna. Enda tervist puudutavad otsused on muidugi Ratase eraasi, kuid samas on esimehetoolil olijana tegu riigi esimese mehega, kes peab mõtlema ja käituma riigimehelikult. Tema valitsuse ajal ju telliski riik 1,3 miljonit AstraZeneca vaktsiini doosi. Sellest on kohale jõudnud 137 000 ning saabumas on 1,16 miljonit. Kellele need küll süstitakse, kui eesti- ja venekeelsete elanike seas suurt mõju omav Ratas loobub enda tellitud vaktsiinist?

Üks haigekassa välja pakutud variantidest tähendaks aga, et AstraZeneca vaktsiini skeptiliselt suhtuvat venekeelset elanikkonda võiks hakata edaspidigi süstima neile meeldivate vaktsiinidega. AstraZeneca jääks sel juhul eestlastele. Kuid selline lähenemine lõhnab paraku diskrimineerimise järele – kui ei vaktsineerita enam meditsiinilise näidustuse põhjal, vaid rahvuslike maitse-eelistuste alusel. Sama sõge tundub olevat mõte hakata nooremaid vaktsineerima sellistes paikades, kus vanem eagrupp on oma vaktsiinisutsaka kätte saanud, sest selle loogika järgi võivad ju Ida-Virumaa keskealised ja nooremadki elanikud jäädagi vaktsineerimata.

Kõlab ähvardavalt – kui Ida-Virumaa vanurid ei lase end kaitsepookida, ei anna riik ka sealsetele noorematele kodanikele vaktsiini! Kas riik loodab tõesti selliste sõnumitega pöörata rahvast vaktsiiniusku? Astmelise lähenemise loogika on ju iseenesest õige, nagu on äsja sedastanud ka teadusnõukogu: kui saavutatakse vanemaealiste 70–75protsendine vaktsineeritus, saab hakata astme võrra nooremat gruppi süstima. Kuigi Tanel Kiige poliitilise hinnangu järgi võiks see piir olla hoopis 50 protsendi juures. Kuid nagu juba öeldud, põhiküsimus ongi, kes ja kuidas rahvale sõnumeid edastab.