Juhtkiri

Juhtkiri | Tervishoiukriis ei lõpe koroonaga (2)

ohtuleht.ee, 31. märts 2021 20:48
Küllap on paljud unistanud sellest, mida nad teevad siis, kui koroonapandeemia taandub ja kodukontorist-koolist saab naasta normaalsusesse – kes võtab pikemaks ajaks aja maha, kes reisib kuhugi kaugele.

Teisiti pole lood ka aasta otsa rakkes olnud tervishoiutöötajatega. Ent samas peaks murelikuks tegema Eesti õdede liidu hoiatus, et koroonakriisijärgne aja mahavõtmine tähendab nende paljudele ametikaaslastele töölt lahkumist.

Selge see, et pideva ülekurnatuse tingimustes ei pea keegi lõputult vastu, isegi kui kriisiolukord suudetakse kohusetunde najal üle elada. Paraku ei vähene inimeste ravimise vajadus hüppeliselt ka siis, kui viimased koroonaosakondadeks ümber kujundatud haiglaruumid saavad naasta esialgse otstarbe juurde.

Et need haiglakohad loodi suuresti plaanilise ravi arvelt, siis ootab ravijärjekorras hulk inimesi, kelle vajalik operatsioon on edasi lükatud, kelle tervisemure põhjusi pole diagnoositud või kelle tervislik seisund on kriisi ajal märgatavalt halvenenud. Seega tasub haiglate juhtkondadel juba praegu teha plaane teistmoodi töökorralduseks ja mõelda, kuidas motiveerida töötajaid, et nende töölt lahkumine poleks ennatlik.

Probleemi peapõhjus on muidugi selles, et tervishoiutöötajate küllusest ei saa rääkida isegi rahulikematel aegadel ja nende juurdetoomine haiglatesse on keeruline, kui samal ajal ahvatlevad olemasolevaidki mõistlikuma töökoormuse ja parema palgatasemega (naaber)riigid.

Nüüdki ähvardab palgaläbirääkimisi ummikusse jooksmine. Seda hämmastavam on tõsiasi, et poliitikud on vältinud ka vähem plahvatusohtlikke küsimusi: näiteks seisvat õendusõppe riikliku tellimuse suurendamine seni tasustamata praktikajuhendamise taga, mis maksaks igal aastal 1,5 miljonit eurot. Võrdluseks läheks õdede-hooldustöötajate nõutav palgatõus maksma 61 miljonit eurot aastas.

Omaette küsimus on, kuidas suurendada tervishoiukulude osakaalu, mis jääb meil selgelt alla sarnase arengutasemega riikidele. Fikseeritud protsent SKTst, nagu see on näiteks kaitsekulutuste puhul, annaks valdkonnale kahtlemata kindlustunnet, ent kelle või mille arvelt? Kas eelistada uute maksude kehtestamist, eratervishoiu osakaalu tõusu, loota kõikeparandavale majanduskasvule või midagi muud, on juba erakondade kokkuleppe koht.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee