Ilm ja loodus

Miks Eestit ees ootav soojem ja niiskem kliima ei pane puid kiiremini kasvama? 

Konspekteeris Rainer Kerge, 4. aprill 2021 15:35
EESTI TULEVIK. Soojema ja niiskema kliima tingimustes saavad kuusikutest-kaasikutest paremini hakkama kuuse ja kase segametsad. Foto: Karl Adami

Ökofüsioloogia professor Arne Sellinit huvitab, miks vahel kasvavad puud metsas kiiresti ja hästi, teinekord aga mitte. Selle teadasaamiseks uurib ta, kuidas mõjutavad ökoloogilised faktorid – näiteks niiskus, päikesepaiste, temperatuur, puistu tihedus, patogeenid – puu füsioloogiat: vee ja toitainete omastamist mullast, nende liikumist juurte ja ladva vahel ning fotosünteesi. Ehk siis kuidas puu reageerib keskkonnatingimuste muutusele, et võimalikult edukalt ellu jääda ja hakkama saada. Eesti Metsa palvel pidas ta oma igapäevatööst ja selle järeldustest väikese loengu.

Puude ökofüsioloogia teeb eriliseks puude suur kasv ‒ on ju kaks suurusjärku vahet, kas vesi peab tõusma mullast 30 sentimeetri või 30 meetri kõrgusele. Füüsikalises mõttes tähendab vee ja toitainete transportimine suurte kauguste taha suuremat takistust teekonnal, lisaks käib lõviosa puusisesest liiklusest vertikaalselt alt üles ehk siis vastu gravitatsioonivälja jõujooni.

Puid eristab rohttaimedest veel ka teiskasv ehk nähtus, kus sama struktuur – vars, tüvi, oksad, juured – kasvab iga aastaga jämedamaks.

Kõige tipuks koosneb puu põhiliselt surnud rakkude massist, sest puitunud tüvi on ju valdavalt surnud materjal. Selge see, et kas või vee transport käib võililles ja kuusepuus üsna erinevalt.

Temperatuuri muutus lööb kogu süsteemi sassi

Professor Sellin uurib keskkonnatingimuste muutuste mõju puude kasvule välitingimustes. Ühest küljest tähendab see, et lageda taeva all saadud tulemused on autentsemad kui laborikatsete omad. Teisalt teeb töö metsas ökofüsioloogi elu raskeks, sest seal mõjub korraga terve rida ökoloogilisi faktoreid ja ühe huvipakkuva uurimiseks ei saa ülejäänuid välja lülitada. Lisaks peab metsas arvestama ka biootiliste teguritega – näiteks sümbiontidega, parasiitidega, konkurentsiga ja nii edasi.

Ühe näitaja muutusega kaasneb sageli kogu süsteemi ümberhäälestus. Kas või temperatuuri mõju on väga kompleksne, sest õhusoojus ei mõjuta mitte ainult otseselt taimi, vaid selle tõusu või langusega muutuvad ka teised keskkonnafaktorid, näiteks vee aurumine mulla pinnalt ja lehtedelt. Kui keskmine temperatuur tõuseb kas või kraadi võrra, hakkavad taimed oluliselt rohkem vett kaotama.

Edasi lugemiseks:

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee