Eesti uudised

Euroopa Liit ei keelusta ikkagi vaktsiinide eksporti. Kallas: see viinuks kaubandussõjani (10)

Viljar Voog, 26. märts 2021 15:02
Peaminister Kaja Kallas veebruarikuisel ülemkogul osalemas. Seekord pidi ta seda tegema koduseinte vahel, kuna on veel nakkusohtlik.Foto: Stenbocki maja
Euroopa Liidu riigijuhtide virtuaalsel ülemkogul käisid muude teemade arutelud ludinal, kuid vaktsiinide küsimuses jätkus kirglikke sõnavõtte arvutiekraanide taga tundideks. Oli kaks peamist küsimust: kuidas jaotada laiali tootmisvõimekuse tõusuga tekkivad lisavaktsiinid ja kas keelustada AstraZeneca arstimi eksport Ühendkuningriiki.

Eriti skandaalne oli viimane teema – vahetult enne ülemkogu avastasid Itaalia võimud 29 miljonit (!) vaktsiinidoosi, mida AstraZeneca nende eest varjas ja kavatses kahtlustuse järgi salaja Suurbritanniasse toimetada. Firma väitis aga, et enamik kogusest oli mõeldud just Euroopa Liidule.

Samal teemal

Üleüldiselt on riigijuhid aga AstraZeneca peale väga kurjad, sest neil on pidevad tarneraskused. Lõpuks otsustati ülemkogul siiski, et konkreetset ekspordikeeldu ei kehtestata.

„Debatt oli väga põhjalik, aga mitmed liikmesriigid tõid välja, et kui on täielik ekspordikeeld, tekib varem või hiljem kaubandussõda. See tähendanuks, et kõik tarned jääksid ajast maha,“ selgitas Eesti peaminister Kaja Kallas, et vaktsiinidesse minevad komponendid tulevad kümnetest eri riikidest ja kui keegi neist hakkaks euroliidu eeskujul eksporti takistama, tekiksid kohe veel suuremad probleemid. „Kui vaktsiine toota ei saa, jääksid kõik nendest ilma.“

Keeldudele eelistati jäigemaid piiranguid, et motiveerida AstraZenecat antud lubadustest kinni pidama. Seni on ligi pool Euroopa Liidu riikides toodetud vaktsiinidoose läinud blokist väljapoole, 33 erinevasse riiki, aga õigustatud vaktsineerimisootused on praeguses keerulises koroonakriisis ka Euroopa endi elanikel.

„Seda probleemi ei oleks AstraZenecata – teised vaktsiinitootjad suudavad oma kohustusi täita. Need ekspordipiirangud ongi selleks, et tagada võrdne mänguväljak kõigile,“ ütles Kallas.

AstraZeneca on ka teise suurema vaktsiinikriisi võtmelüliks. Nimelt on Eestis koroonaolukord sant, aga vaktsineerimisega pigem hästi. Pfizer/BioNTechil tekib varsti 10 miljonit lisadoosi – jagagu Brüssel sealt Eestile kiirendatud tempos vaktsiine, et me saaks kriisist väljuda! Aga meile ei anta.

Kallas kinnitab, et Eesti kuulus nende riikide sekka, kes soovinuks nn SOS-dooside eelistamist. „Aga seal on ka kuus-seitse liikmesriiki, kes on eelostulepingutes pannud kõik oma munad ühte korvi ehk panused eelkõige AstraZeneca peale (odavaim ning Moderna ja Pfiseri toodetust vähemkapriisne vaktsiin – V. V.),“ selgitas peaminister. „Nüüd kui teised tootjad täidavad oma kohustusi korrektselt, siis AstraZenecale panustanud riigid on jäänud vaktsineerimises maha. Nemad rõhuvad nüüd, et teised riigid peaksid olema nendega solidaarsed.“

Vastuargument neile riikidele on, et igaüks peab enda keedetud supi ise ära sööma.

Et asja veel keerulisemaks ajada, käivad vaidlused ka selle üle, kes üldse peaks otsustama, kuidas vaktsiine jagada. „Ühed riigid, näiteks Saksamaa, ütlevad, et vaktsiinide jaotamine pole poliitilise tasandi otsus, seda peab otsustama ekspertide komitee. Teised, näiteks Horvaatia, ütlevad vastupidi, et see on väga poliitiline otsus,“ räägib peaminister Kallas, et mingi koguse vaktsiine neist 10 miljonist saab kindlasti ka Eesti – lihtsalt ilmselt mitte nii palju, kui hing ihkaks. Lõplikku selgust ülemkogul selles küsimuses ei saadud.

Samal teemal

25.02.2021
Mart Soidro | Jüri Ratas – kurikaelte juht või moraalne majakas?
25.02.2021
Seisukoht | Kaja Kallase piits
25.02.2021
Kallas: kui me nakatumist alla ei saa, ei saa me ka piiranguid leevendada
24.02.2021
Eesti on täpselt samas seisus kui piirangute kehtestamise aegu. Fischer, Popov ja Kiik: oleme ettevaatlikult optimistlikud