Kommentaar

Tammo Otsasoo | Kuidas ennetada oma vara kaotamist internetipetturitele? 

Tammo Otsasoo, SEB Balti e-panganduse juht, 26. märts 2021 11:26
Foto: Tairo Lutter
Eesti inimesed on internetipettustega kaotanud miljoneid eurosid. Ainuüksi viimastel aastatel aktiivselt leviva investeerimispettusega on kaotatud uskumatult suuri summasid – 2019. aastal kokku ligi 3 miljonit eurot.

Meediapädevuse nädalal tõstame teemat taas esile, sest lisaks meedia- ja infokirjaoskusele keskendutakse ka digitaalsele jalajäljele ning interneti- ja sotsiaalmeedia võimalustele ja ohtudele. Just nende teadvustamine aitab pettuse ohvriks langemist vältida.

Hoolimata teema aktuaalsusest tuleb järjepidevalt teateid uutmoodi skeemide ning paraku ka petturitele kaotatud summade kohta. Internetipettuste äratundmisele ja oma vara kaitsmisele aitab kaasa teadlikkus enimlevinud skeemidest, kuid ka tähelepanelikkus ja oskus tuvastada võltsitud veebilehekülgi, e-kirju ja sotsiaalmeediakontosid.

Vaevalt möödub nädal, kui saame pangana taas hoiatada kliente uue petukirjade või -kõnede laine eest – ikka palutakse kiiresti sisse logida, et „makse tagastada“ või „andmed kinnitada“. Õnneks näeme, et on aina rohkem inimesi, kes meid teavitavad ja pettustest hoiduvad, kuid peame siiski tegema järjepidevalt teavitustööd selle nimel, et aina kasvava internetikasutajate hulgaga kasvaks ka teadlikkus seal varitsevatest ohtudest.

Pettuse ohver võib olla nii ärijuht, üliõpilane kui ka pensionär

Rakenduste ja veebiplatvormide maailm muutub aina kirjumaks ning mugavaid digitaalseid võimalusi tekib aina juurde. Vähem pöörame tähelepanu aga sellele, mis toimub ahela teises otsas ehk meie teadmistele, kuidas enda andmeid ja seadmeid kaitsta ning pettusi edukalt ära tunda. Petturite tekstid on aina soravamad, e-posti aadressid ehedamad, võltslehtede disain äravahetamiseni sarnane originaalile.

Internetipettuste lugusid kuuldes võib tekkida mõte, et ise küll sellise asja ohvriks ei langeks – siililegi selge, kuidas petukirja vältida või et telefonitsi pakutud tulus investeerimispakkumine on hoopis röövellik skeem rahast ilmajäämiseks.

Paraku ei saa pettuste ohvriks langejaid siduda ühise nimetaja järgi ei hariduse, vanuse ega ühiskondliku positsiooni põhjal. Petturite lõksudesse langevad nii üliõpilased, ärijuhid, pensionärid kui ka kõrgkoolide õppejõud. Määravaks saab hoopis teadlikkus digitaalses maailmas varitsevatest ohtudest ja oskusest oma andmeid kaitsta, sest enamike skeemide puhul on eesmärk saada kätte just andmed (isikuandmed, isiku tuvastamisvahendi paroolid).

Eelmise aasta septembrikuus tegime internetipettuste ennetamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks küberkampaania, kus inimestel oli võimalik testida oma teadmisi pettuste ning võltsitud lehtede äratundmisel. Kurb statistika näitas, et vaid 10% oskas ära tunda võltsitud veebilehe ehk märgata detaile, mis viitavad võltsingule. Tõsi on see, et võltslehte võibki olla keeruline ära tunda. Detailid, mida kontrollida, on veebilehe aadress, sertifikaat (klikkides aadressiribal olevale tabaluku märgile) ja veidrad kirjavead.

Kavalaid õngitsusi tehakse ka sotsiaalmeedias

Pettustest pole puutumata ka sotsiaalmeediakanalid, mistõttu on hea meelde tuletada, et oma privaatsussätteid tasub aeg-ajalt üle vaadata, paroole uuendada ning hoolikalt valida, kellele ja missugust infot anda.

Hiljuti saatis tähelepanelik sotsiaalmeedia kasutaja meile ekraanipildid sellest, kuidas SEB pangale oli tehtud Facebooki võltskonto ja sinna postitatud töökuulutus. Suheldi töökuulutuse asjus ja inimest julgustati sisse logima portaali, et kinnitada oma andmed edasiseks värbamisprotsessiks. Potentsiaalse pettuseohvri päästis tähelepanelikkus ja hoolikas ettevaatlikkus ning hoolimata petturite korduvatest julgustustest nii e-kirja, WhatsAppi kui ka SMSide teel seda teha, andmeid nad kätte ei saanud ja rahaline kahju jäi olemata.

Kuidas jõuaks teadlikkus igaüheni?

Internetipettustele saame vastu ainult teadlikkuse kasvatamisega, ettevaatlikkuse ja tähelepanelikkusega ning oskusega digitaalses maailmas käituda sarnaselt võrguvälisele elule eluterve ohutundega. Kui kasutame digitaalsete lahendustega loodud mugavusi enda heaks, siis tasub meeles pidada lihtsaid põhimõtteid ka ohumärkide tuvastamiseks.

Lihtsad soovitused:

  • Võta see aeg, et viia end kurssi võimalike petuskeemidega erinevates kanalites.

  • Tutvu ohumärkidega, mille järgi saab aru võltsitud leheküljest, petturlikust e-kirjast, kõnest või sotsiaalmeedias levivast materjalist.

  • Pea meeles oma lähedasi – vanemad ja vanavanemad, lapsed, naabrid – jaga teadmisi ja tähelepanekuid lähedastega, et keegi teist ei peaks tegelema kurva varalise ja sellega kaasneda võiva psühholoogilise kahjuga.

  • Võimalikust pettusest teavita politseid, panka (vm asutust kelle nime alt kahtlustäratav info levib).

Kuidas internetis käituda, et petturi ohvriks langemist vältida?

  • Ärge avage rutakalt e-kirjas või SMS-is sisalduvaid linke, manuseid ega pilte.

  • Ärge jagage oma paroole e-kirja, SMS-i ega telefoni teel kellegagi. Ka mitte siis, kui keegi tutvustab end teile pangatöötaja või ametiasutuse esindajana (nemad salasõnu ega paroole avaldada ei palu).

  • Veenduge, et kõik teie paroolid on vähemalt kaheksa tähemärki ning sisaldavad nii tähti kui ka numbreid.

  • Kasutage võimalusel kahefaktorilist autentimist.

  • Uuendage korrapäraselt oma arvuti ja nutiseadme tarkvara.

  • Ärge jagage sotsiaalvõrgustikes isiklikku teavet, mida võiks kasutada teie ründamiseks või väljapressimiseks.

Pangana anname endast parima, et tõsta teadlikkust ja kaitsta inimeste vara. Oleme kogunud ja täiendame oma veebis küberturvalisuse alalehte, kust leiab vajalikku lisainfot oma vara kaitsmise kohta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee