Kommentaar

Toomas Alatalu | Eesti valis 14aastaste seksiga punase laterna rolli (5)

Toomas Alatalu, vaatleja, 23. märts 2021 19:01
Foto: STANISLAV MOSHKOV
Taas lahvatanud arutelu selle üle, et ”ilmselt” (enimlevinud määratlus) võiks seksimise praegust ametlikult lubatavat iga – 14-aastat - tõsta, kulgeb tuttavlike tõdemuste saatel. Seda isegi esindusväljaannetes. Protsessi juures olnud inimestele tuletab tippjuristide tõdemus, et oli väga kiire, sestap ei mäleta, miks vanus (ENSV aegselt)16-lt 14-le kukkus -, meelde teisigi 1990ndate üllatusi, millel autoreid nagu polnudki. Näiteks sõnakoosluse “Saksa riigiga sõlmitud lepingud“ ilmumine omandireformi seadusesse, mille põhjal protsessitakse tänaseni. Konstruktsioon  avastati suures saalis, ent ettekandja teadis kohe lisada, et lepingu teised pooled olid nii Eesti vabariik kui ka NSVL.

Hääletati aastal 2001

Täna oleks aus rääkida sellest, et tegu oli üleminekuajaga, ideid palju ja soov maailmas esimese viie hulgas olla lõi välja kõnealuseski valdkonnas. Enamgi veel – juba novembris 1993 esitasid Daimar Liiv, Aap Neljas ja Heiki Raudla riigikogule eelnõu prostitutsiooni lubamiseks. Taustaks lõbumajanduse vohamine, mis aastal 2000 lubas arutleda koguni punaste laternate tänava tegemist Tallinnas. Selle üheks eestvedajaks oli sotsist (et kogu kolmik teada oleks) aselinnapea Ivar Virkus. Lisagem neile lood linnapea ja lehetoimetaja tipptundidest, et öelda – teatud osa avalikkusest oli tiine tegemaks riskantset sammu seadusandluses.

Mõistagi polnud välisministrite ülal mainimine juhuslik. Meie koalitsioonivalitsused töötavad ju konsensuslikult ehk siis iga seadus eeldab ka iga ministri nõusolekut. Välisministri mureks on mõistagi jälgida, et liiguksime peamises n.ö. võrdset jalga oma naabritega. Riigikogus olles pidasin vajalikuks enda jaoks kaugete seaduste puhul alati küsida – kuidas on sama asi lahendatud Lätis ja Leedus? Mõni minister kippus pahandama, ent ma treenisin nad välja - lõpus sain pärast tõdemust „teadsin, et Alatalu küsib“ ka vastuseid. Paraku oli see pigem minu eralõbu, sest viimasel  välispoliitika arutelul riigikogus 16. veebruaril 2021 tõdeti rahumeeli, et kolme Balti parlamendi väliskomisjonid polnud viis aastat kohtunudki!

Suguelu spetsialistid

Just regionaalse vaate puudumise tulemusena pandigi meie seadusesse seksieana toona 14 aastat. Välisminister polnud piisavalt agar juhtimaks teiste ministrite  tähelepanu sellele,  et kõigis naaberriikides ehk Soomes, Rootsis, Norras, Taanis Lätis, Leedus, Poolas ja Venemaal oli vastav iga kas 15 või 16 aastat. Raske mõista, miks oli meil vaja asuda punase laterna rolli antud küsimuses. Andmaks märku, et väljakujunenud piirkonna keskmes elava kõige väiksema rahva noored küpsevad suguelu mõttes kiiremini kõigist oma eakaaslastest?

Nagu teada, on seksiea tõstmise teema tõusetunud varemgi seoses mõne näotu skandaaliga ja sumbunud. Saab öelda, et kolmel põhjusel. Esiteks kujunes meil põhiseaduse kirjutamise ja vastuvõtmise käigus välja juristide grupp, kes uhkeldab sellega, et nende kirjutatud seadusi on raske muuta ja toimetab siiani kiivalt selle nimel.

Teiseks on nende kirjutatud valitsuse seaduse rakendamine sünnitanud erakordse autonoomia koalitsioonivalitsuse igale osale oma eritahtmise kehtestamiseks ka siis, kui teised osapooled ja ühiskonna enamus pole tehtavaga nõus. Tooks selle kohta süütu näitena kartelli-riigikogu (2011-15) kehtestatud ja tühistatud „rohelisel aasal õllejoomise õiguse“, mille ühe erakonna minister kehtestas   edumeelse tsivilisatsiooni kohaletoomise jutu saatel, ent mis tänu nutikalt käivitunud  väljanaermisega suudeti nurjata. Paraku tehti samal aastal teinegi ajast etteruttav samm, mis – igati loogiliselt – on siiani õhus.

Kolmas põhjus aga selles, et Eesti välispoliitika pole piisavalt paindlik. Kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse tähendab mõistagi ühtset poliitikat, ent see ei saa ju välistada piirkondlikku ehk regionaalset lähenemist. Põhimõte, mis täielikult unustati karistusseadustikku (KasS) vastu võttes ja mida ignoreeriti ka eelmiste seksiea tõstmise arutelude käigus.

Nagu ikka - kui pole soovi seadust muuta, hakatakse probleemi analüüsima ja kirjutatakse raporteid. Tasub neid vaadata – seal antakse pilt kogu Euroopa Liidust. Norrast Prantsusmaa troopikas asuvate territooriumiteni (aga need kuuluvad ka Euroopa Liitu!) välja. Selmet arutada seksiea seisu ja iseärasusi meie regioonis. Me ju ei hakka karusnahakasukaid lõunasse viima ja kehtestama põhjamaades nn. Euroopa keskmist seksiiga. Kuna neid analüüsimisi, mis lõppesid mitte millegagi on olnud viimasel kahekümnel aastal vähemalt kolm, siis ehk astuks ja juba sel suvel lihtsa sammu ja kirjutaks seksiea algusnumbriks 14 asemel 16. Teeks seda 6. juunil ehk KarSi vastuvõtmise 20. aastapäeval.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee