Eesti uudised

Sigarettide hind tõuseb (1)

Anti Naulainen , 22. veebruar 2001, 00:00
SIGARETIPAKI AVAMISE TASU: Mitme Euroopa riigi aktsiisiseadus lubab restoranidel ja baaridel lisada sigaretipaki hinnale teenustasu. Tubakafirmad loodavad, et riigikogu teeb ka plaanitava Eesti tubakaaktsiisiseaduse sellise. Tiina Kõrtsini
Juulis lähevad kallimad sigaretipakid veel paari krooni võrra kallimaks. Uue tubakaaktsiisiseaduse eelnõu järgi kirjutatakse suitsupaki maksumärgile ka selle hind. Isegi restoranid-baarid ei tohi sigarette kallimalt müüa.

Et Euroopa Liidu seadused näevad ette kaheosalist tubakaaktsiisi, asendataksegi seni kõigile sigarettidele kehtinud ühtne aktsiis - 5 krooni 50 senti pakilt - kahega. Kõigepealt maksustatakse sigaretid fikseeritud aktsiisiga (3 krooni pakilt), millele lisandub hinnast sõltuv aktsiisiosa, 21 protsenti sigaretipaki jaehinnast.

Seadusemuudatusega peaks riik siiski ka edaspidi koguma umbes samapalju tubakaaktsiisi nagu praegu. Kui riigikogu kiidab valitsuse esitatud seaduseelnõu heaks, hakkavad kallimad sigaretid, nagu näiteks Marlboro või Barclay 1. juulil senise 19-20 krooni asemel maksma 20-22 krooni. Odavamad suitsud, kas või Leek ja Priima odavnevad aga mõnekümne sendi võrra.

Suitsupaki hind maksumärgile

Kuna sigaretipaki hind hakkab mõjutama aktsiisi suurust, tuleb hind edaspidi trükkida otse maksumärgile. Sestap peaks suitsupakk alates suvest maksma täpselt ühepalju nii tänavakioskis kui ka luksusrestoranis.

Priimat, Leeki ja Rumbat tootva Austria Tabaki Eesti esinduse peadirektor Urmas Silman usub, et suurt hulka inimesi puudutavale seadusele tehakse riigikogus mõni täiendus. “Euroopa riikides on siiski leitud võimalusi, kuidas hotellid, restoranid ja kohvikud saaksid sigarette kallimalt müüa. Näiteks Rootsis on hinnalisa kuni 10 protsenti.”

“Väike hinnaerinevus Tallinna ja maapiirkondade vahel ei pruugi siiski kaduda,” arvab Philip Morris Eesti avalike suhete juht Madeleine Vettik. Philip Morris toodab näiteks Marlborot, L & Mi ja Bond Streeti.

“Seadus ei keela märgitud hinnast odavamalt müüa. Kui mõni kaupmees seda teha tahab, siis loomulikult on see lubatud. Maksimumhind on aga piiratud ning aktsiisi tuleb maksta siiski maksumärgile kantud hinna järgi,” täpsustab Vettik.

Vettiku sõnul müüakse Eestis praegu sigarette kahekümnes hinnas. Importija peaks teatama toote hinna ja selle järgi arvutatakse aktsiis ja trükitakse vastavad maksumärgid.

Kui restoranid soovivad müüa sigarette kallimalt, siis võiks importija tellida ühele ja samale margile eri hinnaga maksumärgid. “Arvestades restoranide-kohvikute üsna kasinat sigaretimüüki, pole sel ilmselt mõtet,” tõdeb Silman.

Salasuitsuturg ei kahane

Mullu plaaniti riigieelarvesse 747 miljonit krooni sigaretiaktsiisi, saadi aga ainult 541 miljonit. Tänavu ootab riik suitsetajatelt 545 miljonit aktsiisikrooni.

Kuigi rahandusministeeriumi hinnangul peaks müügihinnast sõltuv tubakaaktsiis salatubaka osa kahandama, ei usu tubakafirmad sellesse.

“Sellisel kujul seadus salaturu vastu ei võitle,” arvab Silman. “Odavamad suitsud ei lähe kuigivõrd odavamaks ja kallimad kallinevad vaid krooni-paar. Põhiosa musta turgu on odava suitsu päralt ja Venemaalt toodud salasuitsupaki saab kätte 6-8 krooniga.”

Salasigaretituru populaarseima margi, Priima puhul on asi drastilisim. Priima poehind on 10,50-11 krooni, millest vähemalt pool (5 kr 50 s) on aktsiis. Sama suurt aktsiisi tasutakse ka Barclay paki pealt, mis maksab poes 18-19 krooni. Viimase aktsiis on hinnast aga vaid 30 protsenti.

Siit tulevadki käärid - odavama suitsu puhul on aktsiis liiga suur. Praegu maksavad odavama suitsu tõmbajad riigile proportsionaalselt rohkem makse kui kallima sigareti suitsetajad.

“Kui riik tahaks salatubakaturu vastu võidelda, tuleks fikseeritud aktsiis viia võimalikult madalale,” soovitab Silman. “Kui fikseeritud aktsiisi osa oleks kavandatava 3 asemel 1 kroon ja protsentuaalne osa 21 asemel 34, läheksid odavamad suitsud umbes 2 krooni odavamaks.”

Sala-Priimat müüakse 6 krooniga. “Kui hinna saaks 8-9 krooni kanti, siis suudaks ametlik Priima althõlma müüdavaga juba konkureerida,” usub Silman.

Kuidas kujuneb sigaretipaki hind?

Tehasehinnale (see on ärisaladus) lisandub aktsiis, mis praegu on kõigil sigaretipakkidel margist sõltumata 5 krooni 50 senti. Esialgu maksab importija sellelt summalt 18% käibemaksu.

Seejärel makstakse käibemaksu hulgihinna pealt. Hulgihind on sigarettidel L & M 10 kr 80 s, Marlborol 13 kr 60 s ja Bond Streetil 9 krooni 50 senti.

Siis paneb jaemüüja juurde oma marginaali, (15-20 protsenti) ja maksab käibemaksu juba jaehinna pealt.

Jaemüügi hind = hulgihind + aktsiis (5.50) + 15-20 protsenti marginaal + käibemaks.

Vahepeal käibemaksu tasunud saavad maksu tagasi ning selle peab tasuma vaid tubakakaupmees.

Tolliameti avastatud salasigaretid (tk)

1994 75 020

1995 2 527 120

1996 15 776 770

1997 3 325 952

1998 6 080 265

1999 1 056 790

2000 15 398 352

Rekordkoguse salasigarette - koguni 11,5 miljonit - avastas toll mullu 11. veebruaril Muuga sadamas.

Tollilt luba küsimata viidi kaks konteinerit tollilaost Maardusse konteinerite remonditsehhi, kus toll avastas neist sigaretid Bastos N.Y. ja Superkings.

Tollilattu saabusid sigaretid Hamburgist ning nende omanik oli firma Peconic Corp. Ltd. Eestisse deklareerimisel oleks sigarettide pealt tulnud tasuda aktsiisi umbes 11 miljonit ja käibemaksu 2 miljonit krooni.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee