Foto: Küllike Rooväli
Toimetas Triinu Laan 21. märts 2021 16:04
Kui tavapäraselt hakkab kriiside ajal elamispindade pakkumiste arv kasvama, siis seekord on vastupidi – uute korterite arv on märkimisväärselt langenud ja seetõttu ka hinnad tõusnud.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et veel kaks aastat tagasi oli Tallinnas ja Harjumaal uusi kortereid pakkumises üle 2700 ühiku, millele lisandusid ridamajad ja eramuprojektid. „Praeguseks on see number langenud umbes 1600 ühiku peale ja ka keskmine ruutmeetrihind on tõusnud 2591 eurolt 2888 eurole hoolimata sellest, et kallimas kesklinna tsoonis arendatakse üha vähem,“ selgitas ta.

„Kusjuures on oluline välja tuua, et ka veel mullu mais oli uute korterite jääk ikka üle 2300 ühiku. Siis aga lükkasid paljud arendajad esimese koroonalaine alguse ajal plaani võetud arendusprojektid edasi ning uusi projekte tuli juurde väga vähe. Lõpptarbijad aga harjusid viiruse ja piirangutega kiiremini, oodatud hinnalangust ei toimunud ja praegu näeme uute korterite puhul selliseid müüginumbreid, mida polnud ka eelmise buumi ajal,“ rääkis ta.

Sooman märkis, et ülemääraseks eufooriaks pole siiski veel põhjust, kuna riigi teistkordse lukku keeramise mõjudele on hetkel veel võimatu hinnanguid anda. „Ehkki raha pole praeguse kriisi ajal maailmast otsa saanud ega ilmselt saa niipea, on turud väga tundlikud ja igasugused väikesedki tagasilöögid võivad ebaproportsionaalselt võimenduda, seda enam, et kõikidel töö kaotanud inimestel ei ole tagataskust aasta või kahe elamisraha võtta,“ lisas ta.

Kinnisvaratehingute arv lõpetas hüplemise

Suuremate linnade korteritehinguid seirav Pindi Indeks näitab teist kuud järjest stabiliseerumise märke – peale eelmise aasta järsku langust ja sellele järgnenud kiiret tõusu on pidama jäänud nii hinnatase kui tehingute arv.

Eesti 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind langes veebruaris 2% võrra ning indeks jäi pidama hinnatasemel 1718 €/m², tehingute arv jäi samaks.

Jaanuaris oli korteriomandite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1756 €/m².

Kui jaanuaris tehti indeksilinnades 1313 korteriomandi tehingut, siis veebruaris oli see 1315.

Võrdluseks – 2020. aasta veebruaris ehk vahetult enne koroonakriisi tehti indeksilinnades 1330 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et esimese koroonalaine ajal turg hangus ning tehinguid tegid vaid julgemad. „Pool aastat hiljem tulid inimesed kivi alt välja ja hakkasid vormistama ostusid, mida varasemalt edasi lükati. Nüüdseks oleme jõudnud esimese verstapostini, kus turuaktiivsus on võrreldav koroona-eelse perioodiga, iseasi muidugi, millist mõju avaldab majandusele teine ja märksa laastavam viiruselaine,“ sõnas Sooman.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2020 on indeks 6 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 175 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 17 aastase ajaloo.

Miks põllumaade hinnad kordades erinevad?

Võiks eeldada, et põld on põld ja selle hind on enam-vähem ühesugune igal pool. Tegelikkuses võib hektar põldu maksta nii 1000 kui 10 000 eurot.

Pindi Kinnisvara lääne regiooni juht, kutseline hindaja Sven Sempelson ütles, et põllumaade hind sõltub paljudest teguritest.

„Esiteks on tähtis muidugi maatüki viljakus ja selle harimise lihtsus. Liivast, soist või kive täis pinnast tuleb enne tugevalt väärtustada, et ta viljakandvaks maaks muutuks, aga see kõik maksab,“ sõnas ta.

„Teiseks sõltub palju maatüki suurusest. Liiga väike põld ei paku paljudele võimalikele rentnikele mingisugust huvi. Kehvema stsenaariumi korral pole näiteks üldplaneeringust tingitud piirangute tõttu võimalik ka maatüki sihtotstarvet muuta ja selline krunt ei oma kellelegi erilist väärtust peale tavalise heinamaa,“ selgitas Sempelson.

Kõige olulisema tegurina tõi Sempelson välja aga nüansi, kas lähiümbruses tegutseb mõni suur põllumajandusettevõte. „Neile on väga oluline, et haritavad põllud paikneksid üksteisele lähedal – see hoiab kokku nii kütust kui aega. Just suurtootjate naabruses on korralikud põllumaad kõige väärtuslikumad, nii et kui keegi peaks tahtma põllumaadesse investeerida eesmärgiga need välja rentida, siis tasub kindlasti teha ära korralik eeltöö, kes ja kui kaugel on suuremad potentsiaalsed rentnikud,“ lisas Sempelson.

Järelturul tõusevad korterite hinnad tundidega

Uusarenduste defitsiit on jõudnud ka pruugitud korterite turule – kuna soodsamatele järelturu korteritele on tihtipeale mitu huvilist, siis hakkavad nad üksteist üle trumpama.

Pindi Kinnisvara maakler Anton Novikov sõnas, et viimase kahe nädala jooksul on kolmel tema poolt vahendatud korteril hind ostjate survest tingitult tõusnud.

„Uute ja vanemate korterite hinnavahe on liiga suureks läinud ja ostjad pelgavad, et nad võivad rongist lihtsalt maha jääda. Seetõttu on huvi magalarajoonide korterite vastu oluliselt tõusnud ning tajudes konkurentsi, ollakse valmis ka müügihinnast kõrgemat pakkumist tegema,“ selgitas Novikov.

„Pruugitud korterite hinnad tõusevad suisa tundidega – kui huviline külastab korterit ja kohe käsi ei löö, siis paari tunni pärast helistab uus ostja, kes on valmis tehingut tegema ka 1000 või 2000 eurot kallima hinnaga,“ rääkis Novikov.

„Selline on olukord käesoleva aasta märtsis. Mis saab kevadel ja suvel, on raske ennustada, ent hetkel on turg kuum ja lähinädalad näitavad, kas see ka tehinguaktiivsuses kajastub,“ lisas Novikov.