Poliitika

Riigikogu infotunnis vastasid küsimustele Aab, Kersna ja Mölder (8)

Ohtuleht.ee, 17. märts 2021 11:57
Foto: ÕL kollaaž / Martin Ahven, Tiina Kõrtsini
Kolmapäevasel riigikogu infotunnil andsid rahvasaadikutele aru peaministri kohustusi täitev Jaak Aab, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ja keskkonnaminister Tõnis Mölder. 

Koroonaviirusega nakatunud Kaja Kallas teatas kolmapäeva hommikul, et ei täida täna haiguse tõttu peaministrikohustusi. Valitsusjuhi ülesandeid täidab vastavalt peaministri asendamise järjekorrale riigihalduse minister Jaak Aab.

Aab ütles Siim Pohlaku küsimusele vastates, et valitsus võib tulla tagasi riigipiiri sulgemise juurde, ent seni pole olnud põhjust liikumist piirata, sest reisijaid on väga vähe ning koroonaviirus on seni levinud peamiselt siseriiklikult. 

Peaministri kohustusi täitev keskerakondalne vastas Helle-Moonika Helmele, et iluteenuseid ei suletud aasta tagasi ega suleta ka praegu ning valitsus on lähtunud teadusnõukogu soovitustest. 

Riigikogu infotunnis vastas haridus- ja teadusminister Liina Kersna Eduard Odinetsi küsimusele hariduse kriisist väljumiseks kavandatavate meetmete kohta.

Samal teemal

Odinets soovis ministrilt teada, milles seisneb mitmeaastane strateegia kriisist väljumiseks haridussüsteemis ning milliseid meetmeid kavandab ministeerium süveneva ebavõrdsuse vähendamiseks hariduses ja umbes aastaste õpilünkade tasandamiseks.

Minister Kersna sõnul on vaja distantsõppest tulnud õpilünkadega kindlasti tegeleda mitte ainult sel kevadel ja sügisel, vaid järgnevate aastate jooksul pikemalt. Ta tutvustas ministeeriumi tegevusplaani pikemas vaates, mis on jagatud kolmeks.

Esimene neist puudutab õpilaste õpilünkade tasandamist ehk tasandusõpet ja selleks on Kersna sõnul loodud programmid, mida saab kasutada siis, kui õpilane astub uude kooliastmesse, näiteks kutsekooli või kõrgkooli. Minister lisas, et kindlasti tuleb õpilünkadega tegeleda ka klassi vahetuse korral, kuid need on väga suured ja ka rahamahukad programmid.

Kersna sõnul vajab ministeerium õpilünkade tuvastamiseks diagnostilisi teste, mis ongi teine valdkond. „Meil on täna juba kasutusel diagnostilised testid, millega mõõta õpilase õpitulemuste hetketaset,“ rääkis minister. „Siis me teame personaalselt nende lastega tegeleda, kellel ja kus see õpilünk on tekkinud. Nende diagnostiliste testide arendamisega tegeleme ka.“

Kolmandaks tõi Kersna välja kogu õppevaraga seotud temaatika. „Distantsõpe on näidanud, et kõige rohkem on tekkinud mahajäämust reaalainetes,“ möönis Kersna. „Seetõttu loodetavasti sügiseks saame tehtud piloodina 8., 9., 11. ja 12. klassi matemaatika digiõppevaramu, kus on videotunnid ja kus on nende õppematerjalide sees ka needsamad diagnostilised testid, millega saab mõõta, kuhumaani laps on oma õppimisega jõudnud ning mille kohta õpetajad saavad automaatselt tagasisidet.“

Minister ütles õpilünkadest rääkides veel, et kõige kiirem ja odavam viis on õpilünki ennetada ja selleks on lubatud teha erandeid ning kutsuda individuaalseteks konsultatsioonideks kooli õpilasi, kellele distantsõpe ei sobi. Ta soovitas seda võimalust koolidel kasutada, sest kui õpilüngad süvenevad, siis hiljem on nendega tegeleda oluliselt keerulisem.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee