Maailm

Aleksei Navalnõi advokaadid ei tea endiselt tema täpset asukohta (2)

Greete Kõrvits, 15. märts 2021 17:59
Foto: Simonovski kohus/Reuters/Scanpix
Vene opositsionääri Aleksei Navalnõi karantiin sai läbi ning oli aeg ta pärisvanglasse karistust kandma toimetada. Nii olevat väidetavalt öelnud keegi anonüümne Vene föderaalse vanglateenistuse töötaja. Navalnõi juriste ja pereliikmeid pole aga mehe uuest asukohast teavitatud.

Vene riiklik uudisteagentuur TASS väidab, et vanglateenistus transportis Kremli kriitiku Moskva lähistel asuvasse IK-2 nimelisse karistuskolooniasse kahe ja poole aasta pikkust vangistust kandma. Navalnõi juristid kinnitavad, et varasemas kinnipidamisasutuses mees tõepoolest enam ei viibi, kuid seda, kas ta on kindla peale IK-2 toimetatud ei tea nad siiani. Esimesse vanglasse viidi Navalnõi koroonakarantiini, seal nägi üks juristidest teda oma silmaga viimati neljapäeval. Mees tundus olevat hea tervise juures.

Juristide sõnul toimus Navalnõi salajane üleviimine mujale puhtalt selleks, et nemad, Navalnõi abikaasa ega ükski teine pereliige mehega ühendust võtta ei saaks. Viimati sai Julija Navalnaja mehelt kirjakese möödunud nädala algul, milles too tunnistas, et igatseb kangesti pliine süüa.

IK-2, kus Navalnõi anonüümse allika sõnul viibib. Foto: TASS/Scanpix

Ajakirjanik Andrei Kolesnikov avab Moscow Timesi arvamusloos vaatenurka sellest, miks Navalnõiga toimuv venelastes suurt kaastunnet ega furoori ei tekita. Ta kirjutab, kuidas Navalnõi produtseeritud dokkfilm nõndanimetatud Putini paleest toob esile tõsised probleemid Vene ühiskonnas ja poliitikas, kuid keskmine venelane ei tahtvat selliseid asju lihtsalt kuulda. „Passiivne enamik ei taha sellist asja teada ning parema meelega eirab ebameeldivat ja häbiväärset infot oma riigi kohta,“ kirjutab ta. Üle poole, 55% Vene elanikest ei usu, et Navalnõi möödunud aasta augustis tahtlikult mürgitati. Autor on oma hinnangus Vene rahva enamusele üdini pessimistlik, nimetades neid apaatseteks ja konformistideks, kes on riigis toimuvaga nii harjunud, et igasugune kriitika tekitab ebamugavustunnet.

Hoopis rohkem pooldasid venemaalased aga rahva spontaanseid meeleavaldusi, mis vallandusid pärast seda, kui Vene julgeolekuteenistus vahistas Kaug-Idas asuva Harbarovski krai kuberneri Sergei Furgali. See on oluline nüanss, kirjutab autor – keskmine venelane tunneb hoopis suuremat sümpaatiat n-ö liidrita mässu kui hästiorganiseeritud ja selge juhtfiguuriga vastuliikumise suhtes. Navalnõi liikumine pole ebamäärane ja näota ning selle väga konkreetne ning jõuline liider ohustavat masside ükskõikset mugavustsooni.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee