Eesti uudised

Õigusteadlane vihakõne kriminaliseerimisest: Eestil häid valikuid ei ole (8)

Siim Randla, 15. märts 2021 06:46
Jaan GinterFoto: Erakogu
„Vihakõnega avaliku korra rikkumise ohu tekitamise kriminaliseerimata jätmisega oleme Euroopa raamotsusega vastuolus,“ leiab Tartu ülikooli õigusteaduskonna professor Jaan Ginter, kelle sõnul pole Eestil häid valikuid  Euroopa Komisjoni poolt  alustatud rikkumismenetlus, kus heidetakse ette, et Eesti pole vihakõnet õigesti kriminaliseerinud.

Vihakõne kriminaliseerimise vajadus on Eestil esile kerkinud eelkõige seoses Euroopa Liidu rassismi ja ksenofoobia ilmingute vastu võitlemise raamotsusega 2008/913/JSK. „Meil Eestis praegu ühiskonnas selliseid sündmusi toimumas ei ole, mille vastu võitlemiseks oleks vaja meie praegust karistusseadustiku vaenu õhutamise paragrahvi vaja muutma hakata. Kuid Euroopa raamotsus nõuab oluliselt teistsugust sätet kui meil praegu kehtib. Meil on praegu karistusseadustiku kohaselt vaenu õhutamine karistatav väärteona rahatrahvi või arestiga ning sedagi vaid juhul kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale,“ rääkis Jaan Ginter.

Samal teemal

Raamotsus nõuab aga vihkamisele üleskutse karistatavust kuriteona ning potentsiaalse karistusena vangistust juhul kui sellise üleskutsega tekitatakse oht avalikule korrale. Eelmise aasta 30. oktoobril alustas Euroopa Komisjon Eesti suhtes rikkumismenetlust heites meile ette, et Eesti ei ole vihakõnet õigesti kriminaliseerinud, jättes gruppidele suunatud avaliku vägivalla või viha õhutamise kriminaliseerimise kõrvale ning ei ole ette näinud piisavaid karistusi. Samuti heideti Eestile ette, et me ei ole kriminaliseerinud rahvusvaheliste kuritegude ja holokausti avalikku toetamist või toimumise eitamist kui selline käitumine võib õhutada viha teatud inimrühmade või rühma liikme vastu.

„Lisaks heideti meile ette ka seda, et Eesti karistusseadustik ei käsitle raskendavate asjaoludena kuritegude rassistlikku ja ksenofoobset motivatsiooni. Raskendatavate asjaolude osas me saame vastu vaielda, et meil on raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemine madalal motiivil ning vaevalt, et Euroopa Komisjon saab vastu vaielda, et rassistlik või ksenofoobne motiiv on  motiiv, aga kahjuks on Euroopa Komisjon üldisemalt võtnud hoiaku, et Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise puhul tahab Komisjon näha uute paragrahvide või punktide lisandumist mitte seda, et liikmesriigid näitavad, et see, mida mõni direktiiv nõuab, on liimesriik oma üldisemate normidega juba pikka aega ka ise ette näinud,“ kõneles Ginter.

Kuid vihakõnega avaliku korra rikkumise ohu tekitamise ja holokaustieitamisega vihkamisele üleskutsumise kriminaliseerimata jätmisega oleme Ginteri sõnul siiski raamotsusega vastuolus.

„Alguses Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse  selle raamotsuse ebakohase ülevõtmise osas ainult Eesti ja Rumeenia suhtes. Kuid selle aasta veebruaris algatas Komisjon rikkumismenetluse ka Rootsi, Soome, Belgia, Poola ja Bulgaaria suhtes. Siit Eesti poolt vaadates tundub üpriski ootamatu, et näiteks ka Soome vihakõne seadusandlust peab Brüssel ebapiisavaks,“ rääkis Ginter.

Samal teemal

18.01.2021
Onu Heino on päästetud? Justiitsminister Maris Lauri vaenukõne eelnõu lubab levitada sallimatuid arvamusi
17.01.2021
„KURAT KÜLL!“ Vihaselt võib öelda, aga mitte vaenata! Mida peaministripartei püüab kriminaliseerida?
17.01.2021
Peaprokurör Parmas: seisan vihakõne kriminaliseerimisele vastu
14.01.2021
„Olukorrast riigis“: Reformierakond piirab vihakõneseadusega sõnavabadust