Eesti uudised

EESTI KOROONAKRONOLOOGIA: olulisemad hetked viirusekriisist (2)

Ohtuleht.ee, 12. märts 2021 00:30
Foto: Robin Roots
2019

Oktoober-november. Arvatav viiruse leviku algus.

31. detsember. Hiina linna Wuhani terviseametnikud teatavad massiliselt kopsupõletikku haigestunud inimestest.

2020

9. jaanuar. Wuhanis registreeritakse esimene koroonaviirusega seotud surm.

28. jaanuar. Tööd alustab Eesti terviseameti kriisistaap.

31. jaanuar. Ühes Tallinna hotellis peatunud kaks Hiina turisti toimetatakse kiirabiga igaks juhuks haiglasse, sest nad ei ilmunud hommikusöögile.

1. veebruar. Filipiinidel registreeritakse esimene surm väljaspool Hiinat.

5. veebruar. Eesti saab võimekuse hakata ise koroonateste tegema.

10. veebruar. Surnute arv maailmas ületab 1000 piiri.

11. veebruar.  WHO annab viirushaigusele ametlikuks nimeks Covid-19.

16. veebruar. Hiina kehtestab Wuhani piirkonnas totaalse karantiini, kuid viirus on levinud juba üle maailma.

25. veebruar. Terviseamet soovitab Põhja-Itaaliast ja Hiinast saabunud eestimaalastel kodus olla. Samal ajal tuleb üha uusi teateid riikidest, kuhu koroonaviirus on jõudnud.

26. veebruar. Kuna viiruse tõttu ei saa Itaalias võrkpallivõistlusi pidada, kutsutakse Milano meeskond Saaremaale.

Samal päeval teatavad kõik suuremad meediaväljaanded, et Pärnu haiglas on karantiinis Põhja-Itaaliast naasnud inimene. Tema proov osutub negatiivseks.

Samal ajal kinnitab viirus üha enam kanda Euroopas: Prantsusmaal sureb esimene inimene, Kreeka ja Norra teatavad esimesest nakatanust ning Leedu kuulutab välja eriolukorra.

27. veebruar. Sotsiaalminister Tanel Kiik teatab ETV „Terevisioonis“, et Eestis tuvastati esimene koroonaviiruse juhtum. Tegu on Eestis elava iraanlasega, kes naasis Iraanist Türgi ja Riia kaudu, sõites viimase otsa Tallinna bussiga. Ta sai teate, et tema sugulased, keda ta külastas, on haigestunud ja iraanlane pöördub kurgukibedust tundes ise meedikute poole.

Siseminister Mart Helme meenutab valitsuse infotunnis, et tema nooruses ei oleks koroonaviirusele omastest sümptomitest midagi erilist välja loetud. „Soojad sokid jalga, hanerasv rinna peale ja sinepiplaastrid,“ teatab Helme.

Valitsus moodustab siiski koroonaviiruse leviku tõkestamiseks valdkonnaülese töörühma. Haiglad paluvad riskipiirkondadest naasnutel ise EMOsse mitte tulla.

Euroopas levib nakkus Rumeenias, Taanis ja Hollandis.

28. veebruar. Riskipiirkondadest saabunuid hakatakse jälgima lennujaamades ja sadamates. Aktsiad kukuvad kogu maailmas.

Viirus on jõudnud Nigeeriase, Leetu, Uus-Meremaale, Aserbaidžaani, Valgevenesse, Mehhikosse ja Islandile.

29. veebruar. Tallinnas hakkab tööle nn koroonabrigaad, kelle tööks on koroonaviiruse kahtluse tõttu tehtud väljakutsetele minna. Mitu riiki teatab, et on suurüritused keelustanud.

Itaaliast Bergamost puhkuselt saabunutelt üheksal tuvastatakse hiljem koroonaviirus.

1. märts. Koolivaheaeg saab läbi ja haridusministeerium soovitab kõigil riskipiirkonnas käinud lastel kaheks nädalaks koju jääda.

Esimesed nakatumised Iirimaal, Armeenias ja Tšehhis.

2. märts. Esimestest juhtumitest teatavad Indoneesia, Senegal, Saudi Araabia, Portugal ja Läti. Viiruse leviku kontrolli alla saamisega on hädas Itaalia, kus juhtumite arv 48 tunniga pea kahekordistub.

Surnute arv maailmas ületab 3000 piiri.

3. märts. Eestis leiab kinnitust teine koroonaviiruse juhtum. Nakatanu tuli Itaaliast Bergamost Riiga lennukiga ja sealt autoga Eestisse.

Välisriikides hakatakse üha enam sulgema koole. Paljud ettevõtted paluvad töötajatel koju jääda. Viirus on jõudnud Ukrainasse.

4. märts. Kuressaares toimub täismaja publiku ees esimene võrkpallimatš Saaremaa ja Milano meeskonna vahel. 

Eesti ametkonnad kinnitavad, et eriolukorra väljakuulutamine pole vajalik. Itaalias ei näita tõbi vaibumise märke ning riik sulgeb kõik koolid ja ülikoolid.

Viirus on jõudnud Ungarisse ja Poolasse.

5. märts. Saaremaal toimub teine võrkpallimatš. Hommikul teatatakse, et Eestis on tuvastatud kolmas nakatanu. Õhtul lisandub veel kaks. Kõik nad on äsja Itaaliast naasnud. „Ei ole tänase hetkeseisuga paanikaks põhjust,“ ütleb peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.

Tallinna Vanasadamas ja lennujaamas hakatakse termokaameratega kontrollima riiki sisenejate kehatemperatuuri.

Viirus on jõudnud Sloveeniasse ja LAVi.

6. märts. Eestis lisandub veel viis kinnitatud koroonaviiruse juhtumit. Kokku on nakatunuid kümme. Üks nakatunutest on Tallinna Kristiine gümnaasiumi õpilane. Koolis peatatakse õppetöö kaheks nädalaks. 

Viirus on jõudnud ka Bhutani, Vatikani, Kameruni ja Serbiasse.

7. märts. Võrumaal Navi seltsimajas 80 külalisega peetud juubelist kujuneb Saaremaa kõrval järgmine suurem nakkuskolle. 

President Kersti Kaljulaid ei saa osaleda Eesti Kongressi 30. aastapäeval, sest oli käinud Washingtonis foorumil, mille kahel osalejal tuvastati koroonaviirus. 

Eesti haiglad piiravad patsientide külastamist.

Viirus on jõudnud Colombiasse ja Costa Ricasse.

8. märts. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonnajuhataja Martin Kadai hoiatab „Aktuaalse kaamera“ intervjuus, et epideemia puhkemine Eestis sõltub naaberriikidest. „Me ei saa kontrollida seda, mis toimub ümberringi. Kui naaberriikides see haigusepuhang ei ole kontrolli all ja meil on tihedad sidemed riikide vahel, siis see kõik mõjutab.“

Milanos ja veel mitmes Põhja-Itaalia linnas kehtestatakse karantiin, mis vallandab reisikaose. Viirus on jõudnud Bulgaariasse ja Moldovasse.

9. märts. Põhja-Itaalias on viiruse leviku piiramiseks kehtestatud karantiinis umbes 200 eestlast. Kokku on selles riigis umbes 800 eestimaalast.

Esimestest kinnitatud juhtumitest teatavad ka Albaania ja Küpros.

11. märts. Eestis kinnitatatakse veel kolm koroonaviirusega nakatumist. Testid kinnitavad, et Covid-19 on jõudnud Saaremaale. Terviseameti teatel võisid saarlased nakatuda eelneval nädalal itaallastega peetud võrkpallimatšis. Üks nakatunutest viibis ka pressipeol, kus osalesid kümned meediaväljannete ajakirjanikud ja muud töötajad.

Samal õhtul otsustavad suuremad meediaettevõtted, et nädala lõpuni töötatakse kodus. Pressipeol osalenud jäävad kodusesse karantiini pikemaks.

Haigust on tuvastatud üle maailma 120 000 inimesel, surnuid on üle 4000, viirus on jõudnud 114 riiki. WHO annab teada,  et Covid-19 on pandeemia.

12. märts. Eestis on kinnitatud haigusjuhtumeid 17. Päeva jooksul tuleb ridamisi teateid koolide ja lasteaedade sulgemisest: Saaremaal, Harku vallas, Võrus jm.

Jüri Ratas teeb riigikogus poliitilise avalduse: Eesti on jõudnud hädaolukorda. Tühistatakse kultuuriüritusi ja spordisündmused lükatakse mitu kuud edasi.

13. märts. Valitsus kuulutab välja eriolukorra. Eestis on tuvastatud 41 nakatunut. Koolid, kinod ja teatrid pannakse kinni. Piiripunktides seatakse sisse kontroll, kus riiki sisenejad peavad andma teada, kust nad tulevad. Avalikud üritused jäetakse ära.

14. märts. Valitsus kehtestab karantiini saartel, kuhu pääsevad vaid sealsed elanikud.

Üle Eesti suletakse veekeskused, spordisaalid ja laste mängutoad.

15. märts. Eriolukorra juht Jüri Ratas annab teada esimesest ametlikult tervenenud inimesest Eestis.

16. märts. Haigestunute suure hulga tõttu teatab terviseamet, et testitakse vaid raskemaid juhtumeid.

Suletakse kasiinod ja mängusaalid.

17. märts. Riigipiiridel keelatakse teatud eranditega välisriikide kodanike sisenemine Eestisse. Eestisse sisenejad peavad jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. Piirivalvesse kaasatakse kaitseliit.

18. märts. Kaupluste alkoholimüügi piirang kell 22.00–10.00 laieneb ka kõrtsidele.

Välismaalt saabujate kahenädalasest karantiinist vabastatakse president, valitsuse liikmed ja diplomaadid ning Soome pendelrändajad.

20. märts. Peaminister Jüri Ratas kutsub kokku koroonaviiruse teadusnõukoja.

Ettevõtetele, mille käive on langenud vähemalt 30%, mille vähemalt 30% töötajatele ei ole tööd anda või mille töötajate töötasu on kärbitud vähemalt 30% võrra, maksab riik töötukassa kaudu märtsi, aprilli ja mai ees töötasu hüvitist. Kokku kulus selleks 256 miljonit eurot. Lisaks eraldati ettevõtetele KredExi kaudu 500 miljonit eurot käibelaenu.

25. märts. Eestis suri esimene Covid-19 haigestunud inimene – 83aastane naine, kes toodi Lääne-Tallinna keskhaiglasse 20. märtsil.

27. märts. Eestis suletakse kaubanduskeskused, välja arvatud neis asuvad toidupoed, apteegid ja postkontorid.

Suurriikide liidritest nakatub esimesena Suurbritannia peaminister Boris Johnson.

2. aprill. Eestisse saabus 2,6 miljonit Hiinast tellitud isikukaitsevahendit, peamiselt maskid.

17. aprill. Eriolukorra juht Jüri Ratas sulgeb Tartus ülikooli koroonakoldelise ühiselamu.

19. aprill. Surmade arv Eestis ületab 40 piiri.

25. aprill. Saaremaal protestivad inimesed saarte liikumispiirangute vastu majade ees tänaval istudes.

27. aprill. Saarte ja mandri vahel tohib hakata erilubadega liikuma. Taasavatakse juuksurid.

29. aprill. Surmade arv Eestis ületab 50 piiri.

10. mai. Surmade arv Eestis ületab 60 piiri.

4. mai. Saarte vahel võivad hakata liikuma need, kelle alaline või lisa-aadress on rahvastikuregistris saarel.

8. mai. Taastub vaba liikumine üle piiri Soome, Läti ja Leedu vahel (nn Balti mull).

9. mai. Valitsus otsustab, et põhikoolieksameid ei toimu ja gümnaasiumi riigieksamid on vabatahtlikud.

18. mai. Eestis lõpeb eriolukord.

28. mai. Siseruumide publiku piirangut leevendatakse 50 inimeselt 100ni.

Valitsus loob majandusarengu komisjoni juurde kriisiga tegelemiseks eksperdikogu.

17. juuni. Terviseameti juht Merike Jürilo, kellele valitsus heidab ette juhtimisvigu, lahkub ametist.

19. juuni. Valitsus tühistab 2 + 2 reegli.

28. juuni. Surmade arv maailmas ületas 500 000 piiri.

1. juuli. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai teatab, et kuna valitsus sundis lahkuma Jürilo, ei soovi ka tema enam ametis jätkata.

15. juuli. Välitingimustes peetavate ürituste lubatud publiku hulka tõstetakse 1000 inimeselt 2000ni, siseruumides 500-lt 1500ni.

24. juuli. Üks nakatunu, kes külastas Tartu ööklubi, poode ja Narva-Jõesuu spaad, annab põhjuse üldrahvalikuks pahameeleks.

7. august. Tartu meelelahutusasutustes keelatakse alkoholimüük pärast kella 23.

19. august. Avatakse teatrid ja kontserdisaalid. 

20. august. Allalaadimiseks avatakse Eesti koroonaäpp HOIA.

22. august. Ida-Viru kõrtsidel keelatakse alkoholimüük pärast kella 23.

23. august. Surmade arv maailmas ületas 800 000 piiri.

14. september. Maske peavad hakkama kandma kõik hooldekodude töötajad ja külastajad.

25. september. Valitsus kehtestab öise alkoholimüügi keelu kõrtsides üle riigi (esialgu kell 00.00–10.00).

28. september. Soome sulgeb piiri turistidele.

29. september. Surmade arv maailmas ületas 1 miljoni piiri.

Siseruumide külastajate piirang tuuakse 1500-lt 750-le.

Valitsus leevendab lennuliikluse piiranguid.

2. oktoober. Nakatunud Ameerika Ühendriikide president Donald Trump toimetatakse kohe haiglasse.

17. oktoober. Surmade arv Eestis ületab 70 piiri.

13. november. Surmade arv Eestis ületab 80 piiri.

16. november. Valitsuse korraldusel on avalikes siseruumides maski kandmine kohustuslik.

23. november. Surmade arv Eestis ületab 90 piiri.

24. november. Eesti otsustab ühineda kõigi Euroopa Liidu ühishankesse kuuluvate vaktsiinitootjate eelostulepingutega.

27. november. Surmade arv Eestis ületab 100 piiri.

3. detsember. Surmade arv maailmas ületas 1,5 miljoni piiri.

5. detsember. Kõrtsid tuleb sulgeda kell 22. Ida-Virumaal suletakse trennid ja huviringid.

12. detsember. Ida-Virumaal suletakse meelelahutusasutused.

14. detsember. Kõik koolid lähevad nädal enne koolivaheaja algust distantsõppele.

15. detsember. Valitsus kinnitab vaktsineerimiskava, mille järgi alustatakse tervishoiutöötajatest.

25. detsember. Surmade arv Eestis ületab 200 piiri.

26. detsember. Eestisse jõudsid esimesed 9750 doosi Pfizer/BioNTechi koroonavaktsiini. Vaktsineerimise käigus selgub, et ühest kapslist on võimalik viie doosi asemel välja võtta kuus.  

2021

13. jaanuar. Surmade arv Eestis ületab 300 piiri. Eestisse jõuab esimene partii Moderna vaktsiini.

15. jaanuar. Surmade arv maailmas ületab 2 miljoni piiri.

28. jaanuar. Surmade arv Eestis ületab 400 piiri.

7. veebruar. Eestisse jõuab esimene saadetis AstraZeneca vaktsiini.

15. veebruar. Surmade arv Eestis ületab 500 piiri.

24. veebruar. Surmade arv maailmas ületab 2,5 miljoni piiri.

2. märts. Surmade arv Eestis ületab 600 piiri.

11. märts. Jõustuvad valitsuse rangemad piirangud, mis oma loomult sarnanevad aasta varem välja kuulutatud eriolukorra tingimustega. Koolid on koduõppel, kaubanduskeskused suletud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee