Eesti uudised

Kohtu alla antud advokaat peab süüdistust alusetuks: õigussoovitused ei saa olla altkäemaks (3)

Siim Randla, 8. märts 2021 04:59
Süüasja hakkab arutama Harju maakohus. Foto: Tiit Tamme
Kriminaalsüüdistuse saanud ja kohtu ette astuv vandeadvokaat Olev Kuklase peab süüdistust alusetuks: tema sõnul on absurdne väita, et ühelt juristilt teisele juristile antud õigussoovitused ja enamikus kohtuniku enda koostatud tekstides Kuklase poolt tasuta mingite paranduste tegemine saab olla altkäemaks.

Riigiprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse Tartu maakohtu kohtunikku, advokaati ning pankrotihaldurit erinevates kuritegudes. Prokuratuuri väitel on kohtunik Eveli Vavrenjuk, vandeadvokaat Olev Kuklase ja pankrotihaldur Sirje Tael rikkunud korruptsioonivastast seadust ja selle kaudu määratleb prokuratuur tasuta õigusabi altkäemaksuna, märkis Kuklase. Süüdistuse järgi on Vavrenjuk eelistanud oma tuttavaid pankrotimenetluste halduritena ning teinud enda sõpruskonda kuuluvate pankrotihaldurite suhtes prokuratuuri arvates soodsamaid otsuseid, saades selle eest tasuta õigusabi, selgitab vandeadvokaat. Ta lisab, et selline tegevus on prokuratuuri arvates korruptsioonivastase seaduse rikkumine ja ühe juristi poolt teisele juristile tasuta antud õigusabi on altkäemaks.

Kuklase arvates on need väited absurdsed: „Vavrenjuki poolt Kuklase või tema büroo kasuks tehtud otsused pankrotimenetlustes olid vaid võlausaldajate poolt eelnevalt pankrotiseaduse alusel tehtud otsustuste formaalne kinnitamine, millel ei olnud ega ei saanud olla Kuklase arvates seost Kuklase ja Vavrenjuki vaheliste õiguslike aruteludega.“ Kindlasti saab kõnealuses küsimuses lõpliku seisukoha võtta kohus, aga Kuklase arvates on kriminaalasjas olulisema tähendusega see, et riigiprokuratuur tegutses jälitustegevuseks ise lubade andmisel ja jälitustegevuse läbiviimisel teadvalt ebaseaduslikult. 

Kuklase märgib ka, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt on 12. juuli 2002. kehtestatud direktiiv, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, aga prokuratuur pole  senini pidanud vajalikuks seda rakendada. Kuklase väitel on prokuratuur tõlgendanud neid direktiivi sätteid vaid endale meelepäraselt.  Kuklase väitel on ka tema antud kriminaalasjas just eelviidatud Euroopa direktiivi rakendamisega seoses  korduvalt pöördunud nii juhtiv riigiprokurör Taavi Perni kui peaprokurör Andres Parmase poole, kuid prokuratuuri poolt direktiivi täitmist eirati.   „Prokuratuur on kaitsepolitsei menetluste juhtimisel teostanud eelnevatel aastatel  ka Kuklase büroo ja ka tema enda jälitamist, pealt kuulanud, püüdnud provotseerida mistahes võimalikke kuritegusid, kuid mitte midagi muud, peale tasuta õigusnõustamise Kuklasele ette heita pole,“ väidab Kuklase.  

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee