Kommentaar

Tanel Rebane | Heitlik aeg paneb inimesi kodu ostma 

Tanel Rebane, Luminori Eesti jaepanganduse juht, 1. märts 2021 16:50
Foto: Pixabay
Oleme juba pea aasta elanud erakordsetes oludes, mis on kinnisvaraturul toonud kaasa mitmeid huvitavaid trende. Kuigi võiks arvata, et koroonapandeemiast tingitud tarbijate ebakindlus on vähendanud inimeste soovi endale laenuga kodu osta, on olukord tegelikult vastupidine.

Isikliku kodu soetamine on muutunud väga populaarseks. Näiteks andsime novembris Eestis välja 17% rohkem eluasemelaene kui aasta varem samal ajal. Usun, et see on vähemalt osaliselt tingitud sellest, et heitlikel aegadel hakkavad inimesed rohkem väärtustama seda, mis on päris oma ja pakub üldise ebakindluse sees rohkem kindlustunnet.

Eelmine kevad koos eriolukorraga oli korraks muidugi šokk nii kinnisvaraarendajatele kui ka ostjatele. Läks aga veidi aega mööda ja saadi aru, et see ongi uus reaalsus. Lisaks kogesid inimesed päris kiiresti, et polegi nii mugav kusagil köögilaua taga või diivaninurgal pidevalt koosolekuid pidada ning hakati kaaluma elamistingimuste kohandamist vastavalt uutele oludele. Kuna nõudlus taastus, said ka arendajad aru, et pole mõtet kellut nurka visata, vaid objektid tuleb lõpuni ehitada ja miks mitte ka uusi alustada.

Mõnevõrra on kinnisvaraturul märgata ka nähtust „eemale saamine“. See avaldub selles, et need inimesed, kes enne tahtsid elada Tallinna kesklinnas või Kalamajas, hakkavad vaikselt eeslinnadesse liikuma. Võimalik, et enam ei taheta olla nii inimeste keskel kui varem. Seda on näha ka hinnatõusust, mis mullu jõudis majadesse ja ridaelamutesse ehk siis kohta, kus on oma aed, kus on alati võimalik vabalt liikuda. Osa neist, kellel korter juba olemas, hakkasid otsima suvilaid ja maamaju ehk samuti kohti, kuhu saaks eemalduda.

Paljude inimeste jaoks ongi tekkinud mudel, et elan talvel keskkonnas, kus kohvik, pood ja kool on lähedal, aga suveks kolin mujale. Kaubaks lähevad ka päris pisikesed ja odavad suvilad, sest muru kasvab seal ju samamoodi ja ega kvaliteetsete maakodude osas polegi enam väga suurt pakkumist. Liiatigi pole lihtne teise laenu maksmine kui üks juba ees ja samuti teise omafinantseeringu leidmine.

Noortel on raske sissemaksu koguda

Kogu maailma trend on selline, et noortel on aina kulukam korterit osta. Kui näiteks 1985. aastal kulus noorel keskmiselt seitse aastat, et teenida raha 60-ruutmeetrise korteri ostmiseks, siis tänavuse seisuga kulub selleks juba üle kümne aasta. Küsimus pole intressides, mis on praegu ju väga madalad, vaid ikka omafinantseeringus. Eestis soovivad pangad laenu andmisel saada vähemalt 10 protsenti esimeseks sissemakseks ja seda võib olla noorel inimesel keeruline leida.

Eestis omab laenuga kodu 16 protsenti elanikest, üle 60 protsendi omab ilma laenuta ja 9 protsenti üürib kodu. Kõrge ilma laenuta kodu omamise ja madal laenuga kodu omamise protsent tuleb meil nõukogude ajast, mille lõppedes paljud said korteri, kus nad elasid, erastada. Näiteks Islandil on laenuga kodu 56 ja Rootsis 43 protsendil elanikest. Eks see näitab ka, kuhu Eesti liigub. Uued põlvkonnad tulevad peale ja laenuga kodu ostjate osakaal järjest kasvab.

Eestis kulub eluasemele praegu keskmiselt 17,6 protsenti inimese kuusissetulekust, Soomes 28,8 protsenti. Samas kulub Eestis inimesel söögiks laias laastus viiendik palgast, Soomes vaid 11 protsenti. Siin kehtib lihtne loogika, et mida jõukamaks ühiskond muutub, seda vähem kulub enda elus hoidmisele nagu söömine ja rohkem muudele väärtustele nagu elamispind.

Kuigi sissemaksuraha kokkusaamine kõhu ja muude vajaduste kõrvalt ei pruugi olla lihtne, on praegu õigeid valikuid tehes kodu osta kindlasti odavam kui üürida. Eesti keskmine netopalk on viimaste andmete järgi 1185 eurot. Panga laenukalkulaatori järgi saab sellise sissetulekuga inimene lubada endale 360 eurost laenumakset, mis omakorda tähendab maksimaalselt 85 000 eurost laenu 30 aastaks. Kui vaadata kinnisvaraportaalidesse, siis saab selle eest osta näiteks Tallinnas Kristiine linnaosas kahetoalise 50-ruuduse täiesti korraliku korteri. Kui aga vaadata, mida selle eest üürida saab, siis on valik juba palju kehvem.

Praegu on ka aina populaarsemaks muutumas korterite ostmine investeerimiseks. Kui teha häid valikuid, siis on üürikinnisvara kasumlik investeering. Seda nii üüri- kui külaliskorterina, sest kohe, kui koroonakriis leeveneb, on tagasi ka turistid. Investeerimiskinnisvara populaarsuse suurenemist võib prognoosida ka teise pensionisamba reformi tõttu. Kui on plaan see raha välja võtta ja investeerida näiteks korterisse, siis tasub see hoolikalt läbi mõelda. Nimelt tuleb pensionisambast raha väljavõtmisel maksta ka tulumaksu, mis on 20 protsenti kogu summast, ning seetõttu ei pruugi see investeering olla kasulik.

Laenu võtmine peab olema kaalutletud otsus

Üks levinud küsimusi on, et millal siis on ikkagi hea ja õige aeg kodulaenu võtmiseks. Mina ütleksin nii, et kui rumalusi ei tee, on kodu ostmiseks alati hea aeg. Mina võtsin esimese kodulaenu 24-aastaselt, kuigi raha mul omafinantseeringuks polnud. Lisatagatise abil õnnestus mul siiski laen saada. See oli minu jaoks õige otsus, sest korter õnnestus viie aasta pärast kallimalt maha müüa ja soetada juba uus ning suurem eluase. Üürimise puhul oleksin laenu kuumaksega võrreldes vähemalt sama summa igal kuul ära maksnud ja mul poleks olnud viie aasta pärast järgmist investeeringut uue kodu tarbeks.

Kodu on midagi jäävat. Sa maksad küll laenu, aga ühel hetkel on see kinnisvara täielikult sinu oma ja paljudel juhtudel on ka selle vara väärtus märgatavalt kasvanud. Lisaks on sel veel emotsionaalne väärtus, mida ei tasu üldse alahinnata – eriti kui sul on juba pere. Muidugi on see igaühe enda otsus ja valik, kas endale kodu osta või üürida ning kindlasti on ka olukordi, kus on otstarbekam valida üürikodu. Kindlasti ei tasu laenu võtta uisapäisa ning kinnisvara ostmine peab olema igakülgselt läbikaalutud teadlik otsus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee