Eesti uudised

Riigikohus: Kersti Kracht võib vabadusse jääda (88)

Toimetas Katrin Rohtla, 10. märts 2021 13:50
Kersti Kracht Foto: Tiina Kõrtsini
Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern vaidlustas 26. veebruaril korruptsioonikuritegudes kahtlustatava rahandusministri eksnõuniku Kersti Krachti vahi alt vabastamise. Riigikohus ei võtnud kaebust arutusele.

Prokurör Pern ei nõustunud Tallinna ringkonnakohtu määrusega, millega Kracht vabastati 16. veebruaril vahi alt. 

Pern vaidlustas Krachti vabastamise riigikohtus, kuid tema määruskaebuse arutusele võtmine seal ei ole garanteeritud.

Samal teemal

Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari määrusega vabastas Kersti Krachti viivitamatult vahi alt. Kohus tühistas vahistamise selle aluste äralangemise tõttu.

Antud asjas taotlesid kahtlustatava kaitsjad juurdepääsu tõenditele, mis on olulised vahistamistaotluse põhjendatuse arutamiseks ning kinnipidamise ja vahistamise vaidlustamiseks kohtus. Prokuratuuri määrusega piirati tõenditele ligipääsu, v.a kahtlustatava ülekuulamise protokoll, tema kahtlustatava kinnipidamise protokoll ning tema poolt kasutatavates asukohtades teostatud läbiotsimiste protokollid.

Kohus ei nõustunud prokuröriga selles, et kahtlustatava piiratud juurdepääsu toimikumaterjalidele kompenseerib asjaolu, et nimetatud materjalid tehakse prokuröri poolt täies ulatuses juurdepääsetavaks ja kontrollitavaks vahistamistaotlust läbivaatavale kohtule.

Kohus märkis, et asjas ei ole välja toodud, milliste konkreetsete kuritegude toimepanemise riski tingivad K. Krachti majanduslikud raskused ning kuidas need seostuvad talle esitatud kahtlustusega. Kohtu hinnangul on selline järeldus oletuslik ja liiga abstraktne. „Puuduvad igasugused viited sellele, et K. Kracht oleks varsemalt oma majandusliku seisundi parandamiseks toime pannud kuritegusid, mis ei ole seotud tema töötamisega rahandusministri nõunikuna“ märkis ringkonnakohus.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa olukorras, kus Kersti Krachti töösuhte rahandusministeeriumiga on lõppenud ning uues valitsuses ei ole EKRE ministreid, asuda seisukohale, et  tunnistajad on kahtlustatavast erilises sõltuvuses või tema mõju all. „Olukorras, kus isikule on esitatud kahtlustus ning see on avalikkusele teada, on prokuröri väited isiku jätkuvast mõjuvõimust liialdatud. On ilmselge, et sellise teabe avalikkus vähendab isiku usaldusväärsust ja nn. mõjuvõimu. Asjaolu, et nõunikutöö on toonud kaasa suhtlusvõrgustiku suurenemise ei tähenda seda, et kahtlustataval oleks jätkuvalt võimalik mõjutada otsuseid ja toiminguid, kuivõrd ta ei ole enam ametiisik,“ märkis kohus.

12. jaanuaril pidasid kaitsepolitsei töötajad Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud võimalikes korruptsioonikuritegudes kahtlustatavatena teiste seas kinni Hillar Tederi ja rahandusministri praeguseks endise nõuniku Kersti Krachti ning kahtlustus esitati Keskerakonna peasekretärile Mihhail Korbile ja juriidilise isikuna Keskerakonnale.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee