Repliik

Alar Kilp presidendi kõnest | Ükssarvikuta hoolekanderiigina või ilma? 

Alar Kilp, politoloog, Tartu Ülikool, 24. veebruar 2021 21:20
Aasta tagasi rääkis president ka andmekaevest, tehisintellektist ja uutest tehnoloogiatest. Veelgi varem kaasaskantavast riigist ja rändavast kodanikust (2017. aasta kõnes) ning sellisest Eesti loost, milles ärikeskkond, haridussüsteem ja innovaatilised lahendused toidavad ja toodavad „ükssarvikuid“ (2019. aasta kõne). Septembris riigikogu avaistungil küsis Kaljulaid, kas „10 aasta pärast vaatame üksteisele nõutult otsa ja küsime: kuidas sai tehisintellekti-tiiger Lätist, aga mitte meist?“

Seekordses aastapäevakõnes digi- ja tehnoloogiateema puudub. Ehk ongi ajad halvad, tuleb hoida kokku, toetada ja parandada hoolekannet ning suurt nägemust Eestist välja või ajas ettepoole seetõttu ei ole. Võib-olla samal põhjusel on Kaljulaidi kõnes esmakordselt ka sõna „väikerahvas“.

„Halvast ajast“ edasiminek toimub kolmel alusel – rahvus, sotsiaal- ja/või hoolekanderiik, „maailma parim regionaalpoliitika“. Neid on Kaljulaid alati rõhutanud. Ent kas see halb aeg pole toonud meid lähemale digitaalsele ja tehnoloogilisele, mis võiks olla endiselt osa lahendusest, Eesti enesemääratlusest ja tulevikunägemusest?

Hurjutamist riigikogu ja/või valitsuse kallal, kel justkui oleks raskusi otsustamisega ja „tegemisega“ jutustamise asemel, ei saa pidada Kaljulaidi kõne omapäraks. Vähem või rohkem tegid seda ka Meri, Rüütel ja Ilves. Ehkki põhiseaduse paragrahv 78 ei nimeta poliitikute hurjutamist presidendi ametiülesandena, siis näib, et demokraatias peetakse poliitikuid „tegemata asjade“ eest vastutavaks juba ameti poolest ja rohkemas kui objektiivselt alust.

Ent erinevalt Ilvesest, kes ei pooldanud „lapsehoidja“ või „kasvataja“ rolli võtvat ja ettehooldavat riiki, näib Kaljulaid andvat mõista, et riik ja valitsus saab teha rohkem nii sotsiaalses hoolekandes, kohaliku omavalitsuse ressursibaasis, linna ja maa lõhe vähendamises kui ka mõningases tulude ümberjaotuses. Eks Ilves mainis oma kõnedes samu asju. Erinevus on rõhuasetustes, mis „ridade vahel“. Kes vastutab selle eest, kui korterilaen käib üle jõu?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee