Poliitika

Peaminister Kaja Kallas koroonaolukorrast: „Pean tunnistama, et vaktsineerimisega on olnud probleeme rohkem kui tahaks.“ (165)

Ohtuleht.ee, 22. veebruar 2021 14:52
Peaminister Kaja Kallas.Foto: Robin Roots
„Rääkisime juba mais opositsioonis olles, et suve tuleb kasutada vaktsineerimise ette valmistamiseks. Aga eelmine valitsus otsustas esimest korda vaktsineerimiskava arutada 27. novembril ja järgmine kord 15. detsembril. Seda oleks võinud teha märksa varem,“ tõdes peaminister Kaja Kallas riigikogus poliitilise avaldusega koroonaviiruse olukorrast Eestis.

Kaja Kallase ettekanne:

Samal teemal

„Uus valitsus on ametis olnud neli nädalat ning nagu ma ütlesin on meie valitsuse peamine prioriteet koroonapandeemia kriisiga toimetulek, seetõttu annan hea meelega austatud Riigikogule ülevaate koroonaviiruse pandeemiaga toimetulekust Eestis.

Oleme pidanud viirusega elama pea aasta. See on paljuski tähendanud tasakaalu otsimist Eesti sulgemise ja lahtihoidmise vahel, meditsiinisüsteemi vastupidamise ning ühiskonna toimimise vahel. Need on tõsised otsused, mis puudutavad kõiki Eesti inimesi.

Ma sooviksin, et suudaksime koroonakriisiga tegelemisel jääda väärikaks. Ärme tee COVID-19 kriisist tavapärast erakondade vägikaikavedu. Me ei vaja kähmlust selle pärast, kuidas koroonakriisist maksimaalset poliitilist kasu lõigata. Kindlasti ei ilmutanud läinud kevadel, pandeemia esimese laine ajal, Riigikogu opositsioon lähedastki riiakust võrreldes sellega, millega astuvad üles tänased valitsuse kriitikud. Ehk suuresti need samad inimesed, kes veel kuu aega tagasi olid ise valitsuses. Neile, kes süüdistavad uut valitsust piirangute leevendamises, olgu meelde tuletatud, et piirangute leevendamise otsuse langetas Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus - 15. jaanuaril. Millal astus ametisse tänane valitsus? 26. jaanuaril.

Mida siis uus valitsus kohe tegi? Vastavalt teadusnõukoja ettepanekule otsustasime 29. jaanuaril ühtlustada piirangud üle-eestilisteks. Usun seniajani, et  ühtlustamine, mis tähendas enamikule Eesti maakondadest hoopis karmimaid piiranguid – usun, et see ühtlustamine oli põhjendatud. Usun sedagi, et väikeses ja tihedalt läbi käivas Eestis ei olnud eristamine, mida detsembrikuus tehti, piisavalt põhjendatud. Tõenäoselt andis see täiendava impulsi viiruse levimiseks varem vähem nakatunud piirkondadesse.

Koroonaviiruse leviku olukord on väga tõsine, haigestumuse intensiivsus on endiselt väga kõrge ja viiruse levik ulatuslik. Ühiskonnas suureneb stress ja väsimus piiratud elukorralduse tõttu.

Samas on pikemas plaanis põhjust olla lootusrikkam kui varem. Selle aasta alguses käivitamise vaktsineerimise ja see võimaldab viirusega kooselamist nii, et Eesti püsib avatud.

Valitsus teeb oma otsuseid mitmeid näitajaid jälgides, millest üks tähtsaimad on haiglavõrgu võimekus. Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi Urmas Sule sõnul on Eesti haiglate hetkevõimekus covidpatsientide ravimiseks 755 voodikohta, millest intensiivravi  võimekus on 67 voodikohta. Haiglaravi on kokku vajanud 7,4% inimesi haigete üldarvust. Hetkel on haiglas 525 inimest ning nendest juhitaval hingamisel 26 patsienti.

Numbrid on kõrged, aga kui nendest leida midagi positiivset, siis see, et meie meditsiinisüsteem on suutnud ravida inimesi, nii et juhitaval hingamisel olevate patsientide arv ning covidhaigete suremus on Eestis olnud madal, isegi madalam kui Soomes. Me eraldasime valitsuse reservist 621 000 EUR Remdesiviri ostuks, mis tunduvalt leevendavat haiguse rasket kulgu. Eestis on surmaga lõppenud 540 haigusjuhtu ehk 0,9% COVID-19 juhtudest, Soomes on sama näitaja 1,35% ning Euroopa liidu keskmine on 2,44%. Sellest saab järeldada, et testimissüsteem on Eestis hea. Me leiame kiirelt haiged ülesse ning haigete ravi on tulemuslik. Selle eest suur tänu meie arstidele ja meditsiinipersonalile.

Väga suureks mureks on viiruse kõrge levik. Alates eelmise aasta novembrist, kui Eestisse jõudis teine laine on jõudsalt kasvanud päevane positiivsete testide arv ning positiivsete testide osakaal testidest on kõikunud päeviti vahemikus 7% kuni 15%. Kokku on kinnitatud 895345 laboratoorset testi, millest 58445 ehk 6,5% on positiivsed vastused. 22.veebruar tuvastati 829 positiivset testi, mis on 14,34% testidest.

Kus inimesed nakatuvad? Terviseameti koroonadetektiivid on kindlaks teinud, et viimase kuu jooksul toimub nakatumine peamiselt pereringis - 32% juhul, tööl 14%-l juhtudest, aga murettekitav on, et 33%-l juhtudest ei ole teada, kuidas nakatuti. See näitab, et Eestis on viiruse epideemiline levik ja viirust võib saada igalt poolt, kus ei hoita teineteisega distantsi, näiteks kaubanduskeskustes, ühissõidukites jne.

Kõrgele nakatumisele aitab kaasa inimeste langenud ohutunne seoses koroonaviiruse levikuga. Elanike ohutaju on alates jaanuari algusest stabiilselt langenud, veebruari alguses hindab olukorda kriitiliseks 52% elanikest (detsembris 75%) ja 31% hinnangul on terav kriis möödas, ning jätkuvalt on olemas ligi 11% suurune riskirühm, kes on arvamusel, et olukord ei olegi kriitiline olnud ja sellele on üle reageeritud.

Viiruse kontrolli alla saamine on meie igaühe võimuses ja meie kõigi ülesanne. Teadusuuringud on näidanud, et kõige tõhusamad viisid viiruse ohjamiseks on need, mis tulenevad inimeste käitumisest ja hoolsusest ehk endast ning teistest hoolimisest. Ainult ise vastutustundlikult käitudes enda ja teiste suhtes, saame hoida nakatumise madala ning Eesti elu võimalikult avatud.

Tegime sellise pingutuse eelmisel kevadel -  hoidsime distantsi, töötasime distantsilt, piirasime oma kontakte ning püsisime haigena kodus. Need olid meie edutegurid, miks olime eesrinnas oma madalate nakatumisnäitajate poolest ning suutsime vältida meditsiinisüsteemi tõrkeid.

Vaatamata meditsiinitöötajate ennastsalgavale tööle tuleb meditsiinisüsteemi kaitsta ülekoormuse eest ka edaspidi. Teeme pingutusi ka selle nimel, et hoolekandeasutuste elanikud saaksid oma vanaduspõlve veeta ohutult. Usun, et inimesed, kes hoolekandeasutustes töötavad, on võtnud selle saavutamise oma südameasjaks.

Valitsus pole teadlikult teinud väga rangeid ja lausalisi piiranguid, ehk läinud seda teed, mille on valinud naaberriigid. Me rakendame piiranguid, mis on vältimatud ja mille eesmärk on vähendada inimeste omavahelist suhtlust kohtades, kus oht nakatuda ja viirust levitada on kõige suurem. Oleme lähenenud probleemipõhiselt. Sekkunud seal, kus on kolded ja tegelenud nende põhjustega. Katsume vältida vigu, mida näitas meile eelmine koolivaheaeg – püüame vältida inimeste liikumist ja kokkupuuteid erinevate piirkondade vahel.

Ja nüüd vaktsineerimisest, mis on ohutaju langusest isegi suurem murekoht. Ma pean tunnistama, et vaktsineerimisega on olnud probleeme rohkem kui tahaks. Üks asi, et Euroopas on üldine vaktsiinidefitsiit, aga kindlasti oleks saanud asju paremini läbi mõelda ja vaktsineerimise planeerimist varem alustada. Rääkisime juba mais opositsioonis olles, et suve tuleb kasutada vaktsineerimise ette valmistamiseks. Aga eelmine valitsus otsustas esimest korda vaktsineerimiskava arutada 27. novembril ja järgmine kord 15. detsembril. Seda oleks võinud teha märksa varem.

Nagu te teate on Euroopa Liidus üldine vaktsiinide defitsiit. Lubatud kogused ja reaalsed tarned ei lähe kokku. Sotsiaalministeeriumi sõnul on Eesti Euroopa Liidu ühishangete raames saanud seni kolmelt tootjalt kokku 121470 doosi koroonavaktsiini, millest on tänase hommiku seisuga ära kasutatud 88790 doosi.

Eesliini vaktsineerimine toimub haiglate vaktsineerimiskabinettides ja tervishoiuteenuseosutajate juures. Riskirühma vaktsineeritakse perearstikeskustes. Alates maikuust, kui algab elanikkonna laiem vaktsineerimine, lisanduvad ajutised vaktsineerimiskeskused.

22. veebruari seisuga on vaktsineeritud 62415 inimest, ehk rohkem inimesi kui selle seisuga on saanud koroonaviiruse diagnoosi. Kahe doosiga on vaktsineeritud 26375 inimest. Vanuses 50-59 aastat on vaktsineerimise hõlmatus 12,1%, siis vanuses 80-89 aastat on hõlmatud 20% ning vanemad kui 90 aastat on hõlmatus 19%.

Olen andnud tervise- ja tööministrile suunise, et peame tõstma igapäevast vaktsineeritute arvu. Selleks peame kasutama ära kõik päevad, ka nädalavahetuse, et kaitsesüstida riskirühmi, õpetajaid, politseinikke ja kõiki teisi. Viimastel päevadel on vaktsineerimise tempo kasvanud ja eelmisel nädalal vaktsineeriti rekordilised 20 322. Praeguseks on rohkem inimesi saanud vaktsiinisüsti, kui neid, kes on kokku viirusega nakatunud.

Lisaks eeltoodule on meie igaühe vastutus väga oluline. Panen kõigile südamele, et kui arst kutsub teid vaktsineerima, siis kasutage võimalust. Väga raske on kuulata uudist, et pereõed peavad ületama tohutuid takistusi kutsutute veenmisel. Mida rohkem inimesi suudame vaktsineerida, seda suurem on ühiskonna kaitsevõime COVID-19 vastu. Iga süst loeb!

Head kuulajad

Lõpetuseks tahan uuesti rõhutada, et kõige suurem mõju viiruse levikule on igaühe enda käitumisel. Panen kõigile südamele: vähendage kokkupuuteid teiste inimestega ja püsige kodus. Kui töö võimaldab, siis olgem kodukontoris – sellel on suur mõju viiruse leviku vähendamisele. Kui kaugtööd teha pole võimalik, siis kandke tööl maski ja hoidke distantsi.

Sel nädalal on Vabariigi aastapäev. Viiruse leviku takistamiseks on ära jäetud tavapärased suured rahvakogunemised ja tungivalt soovitan inimestel sel aastal tähistada Vabariigi aastapäeva vabas looduses ja pere ringis. Ja ka teil, lugupeetud Riigikogu liikmed, kes te paljude inimestega suhtlete, kutsuge inimesi sel aastal jääma koju ja mitte kogunema suurtes rahvahulkades.

Mul on hea meel, et sain teile selle ülevaade teha ning olen valmis vastama teie küsimustele, aitäh!“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee