Maailmas on ainult 3 riigi rahvast, kes ajaloo vältel ei ole talvel külmetanud, kuna on omanud korralikke küttekoldeid: soomlased, eestlased ja venelased. Kõik ülejäänud rahvad maailmas (isegi kõrbe ja troopika) on talvel (või vähemasti öösiti) külmetanud, kuna omavad poolpidused küttekolded või kehvasti soojustatud elamisi.
Üksikud näited: Gruusias või talvel olla kuni -30⁰ külma, aga ahjuks maksimaalselt bursuika ja ka ainult ühes toas, või brittidel ainult kamin ja jälle ainult ühes toas, või prantslastel on ühekordsed aknad ja välisuks avaneb kohe tuppa ehk eeskoda puudub jne.
Noo ei tea... Eestlased ei tundnud 19. sajandi keskel korstentki. Reheahju kütmise ajal pidid õues või põrandal passima, et hingata saaks. Korralikud pottahjud pärinevad pigem Madalmaadest mu teada. Meieni jõudis lollikindel ja mugav ahiküte Saksamaalt või Rootsist. Muide, kas keegi teab Eestis kasutusel olevat hüpokaustahju? Idee poolest on see eriti täiuslik. Kütad paar korda nädalas, keldrikeris õhkab sooja läbi soojaõhulõõride. Keskaegne loss võis suhteliselt soe olla, kui küttepuid jätkus.
kuidas siis majadel korstent polnud? ilma selleta läheb maja põlema, sest toss on väga kuum. korstnad ikka olid, iseasi kui palju neid puhastati, aga korstnapühkijad olid ka 18 sajandil olemas.
loeme Tallinna ajalugu: Esmakordselt märgitakse Tallinna raedokumentides korstnapühkijat nimeliselt 1402. aastal. Siis oli Oleviste kirikukihelkonna korstnapühkija Jaeldes (der Schorstenveger). 1529. aastast on teada korstnapühkija Peter ja 1546. aastast korstnapühkija Hans. Saksamaal kuulusid korstnapühkijad keskajal ja ehk enamgi varauusajal põlatud ametite hulka. Tallinnas, kus korstnapühkijad näivad kuni 19. sajandi keskpaigani olevat põhiliselt sakslased, see ilmselt nii ei olnud. Tallinna linnakodanike hulka korstnapühkijaid küll ei võetud, väljaarvatud kaks, asehalduskorra aastail, kuid
Eestlased võisid keskaegses Tallinnas ehk olla korstnapühkja abilised, kes tervist tappes lõõre mööda ringi roomasid, kuid korstendega majades elasid sakslased, taanlased, rootslased ehk anglosaksi hõimud. Kõik Eesti linnad olid sisuliselt Saksa provintsilinnad, mille kodanikkond koosnes mitteeestlastest. Meite ise olime absoluutses enamuses maarahvas, kes tuli küll oma eluga toime tänu unikaalsele rehetaresüsteemile, kuid korstnaid EESTLASTEL (kellelt esikommija õppida soovitas), tõesti ei olnud. Isegi rannarootslastele õpetas korstnaehitust alles misjonär Österblom alles pärast 1873.a.
Ei olegi venelase ega hiinlase sõjaväge vaja et ,,american dream,,tuhandeks killuks mõraneks.....riigi tugevust hinnatakse ikka tema võimes kriisisituatsioonides hakkama saada ja oma kodanikke kaitsta......
Saa üle oma rassisimist. Tea eestlasena oma ajalugu. Meil on 650 aastat orjust selja taha. Puudub igasugu sümpaatia sellise sõna vastu nagu rassism. Täielik välja mõeldud pseudo