Eesti uudised

„Olukorrast riigis“: Reformierakond piirab vihakõneseadusega sõnavabadust (58)

Toimetas Marvel Riik, 14. veebruar 2021 13:31
„Olukorrast riigis“ saatejuhid Indrek Lepik ja Hindrek Riikoja.Foto: Facebook / „Olukorrast riigis“
„See seaduse eelnõu ei ole midagi muud kui ilmselgelt sõnavabaduse piiramine. Siin tuleb küll nõustuda Varro Vooglaiuga või kellega iganes, kes ütlevad, et see eelnõu on jabur, sest ei ole võimalik aru saada, mida kriminaliseeritakse,“ rääkis Hindrek Riikoja raadiosaates „Olukorrast riigist“ peaministripartei plaanist kriminaliseerida vaenukõne.

Oravate justiitsminister Maris Lauri rääkis lõppeval nädalal Postimehe usutluses, et vaenukõne karistusmäärad tuleb ümber hinnata ning kui see toob kaasa kriminaalseid tagajärgi, et siis oleks võimalik määrata ühest kuni kolme aastani kestev vanglakaristus: „[Vaenukõne on] see, kui keegi kutsub üles teatud inimesi ründama sellepärast, et nad kuuluvad teatud gruppi, mida nad muuta ei saa.“

Kaassaatejuht Indrek Lepik tõi välja, et seadus ei täidaks oma tegelikku eesmärki, mis peaks olema vihaõhutamise väljajuurmine ühiskonnast. „Kui mõtlen seaduse potentsiaalsetele sihtmärkidele, siis meil on Eestis palju tõrjutud inimesi, kes leiavad, et selles on süüdi juutide vandenõu, migrandid jms. Meil on palju inimesi, kes väljendavad oma frustratsiooni nendes küsimustes, aga ma ei näe, et nende inimeste karistamine vihakõne paragrahvi alusel kuidagi olukorda lahendab,“ selgitas Lepik. „Need inimesed tunnevad siis, et ongi euro liberalistlik vandenõu, mis soovib neid vaigistada.“

Reformerakond tuli vihakõne kriminaliseeriva eelnõuga esmakordselt välja eelmise aasta lõpus, kui oldi opositsioonijõud. Toona eelnõul pikka eluiga polnud, sest see hääletati suure saalis esimesel lugemisel menetlusest välja.

Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse ehk vihakuritegude vastu võitlemise eelnõuga taheti täita 2008. aastal Euroopa Liidu nõukogus vastuvõetud otsus võidelda rassismi ja ksenofoobia ilmingute vastu kriminaalõiguse vahenditega.

Reformierakonna poolt esitatud eelnõu seletuskirjas märgiti, et eelnõu jõustumisel paraneb sotsiaalse keskkonna kaitsmine viha ja vaenuavalduste eest ning alusetu diskrimineerimise vastu mistahes alustel, olgu selleks siis rahvus, rass, kehaline tunnus, terviseseisund, puue, vanus, sugu, keel, päritolu, etniline kuuluvus, usutunnistus, veendumus, seksuaalne sättumus, sooidentiteet või varaline või sotsiaalne seisund.

Eelnõu arutelul riigikogus leidsid rahvasaadikud, et eelnõu seab liigsed piirangud sõnavabadusele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee