Poliitika

Arnold Rüütel igatseb kolmikliitu: 30 aasta jooksul pole olnud olukorda, kus opositsioon oleks pidevalt tegelenud moodustatud valitsuse lõhkumisega (166)

Toimetas Keit Paju, 13. veebruar 2021 12:40
Arnold RüütelFoto: Tiina Kõrtsini
"Möödunud 30 aasta jooksul ei suuda ma meenutada analoogset olukorda, kus opositsioon riigikogus oleks pidevalt tegelenud moodustatud valitsuse lõhkumisega," kurvastas EKRE auesimees Arnold Rüütel oma pöördumises täna Türil kogunenud EKRE volikogu koosolekul.

Rüütli sõnul seisis EKRE valitsusvastutust kandes nende põhimõtete eest, mis on kirja pandud erakonna põhikirjas, fikseeritud valimislubadustes ja kolmikkokkuleppes. "Kolmikliit lagunes ja paratamatult jäi pooleli terve rida algatusi. Olen endiselt seisukohal, et pärast riigikogu valimisi moodustatud kolmikliit oli hea näide sellest, kuidas on võimalik valitsusvastutust kanda ka juhul, kui osapoolteks on oma poliitiliste veendumuste poolest väga erinevad erakonnad," leidis ta.

"Alates meie taasiseseisvumisest on meie valitsuste vahetus toimunud iga paari aasta tagant. Kolmikliidu puhul oli lootust, et suudetakse valitsusvastutust kanda kuni järgmiste riigikogu valimisteni. Kahjuks seda võimalust ei antud. Ma usun, et EKRE tegeleb nüüd tõsiteadusliku analüüsiga selleks, et saadud valitsemiskogemust üldistada ja olla valmis ka edaspidi valitsusvastutust kandma," ütles Rüütel.

Rüütli sõnul oli algusest peale selge, et opositsioon hakkab vahendeid valimata kolmikliidu lammutamise nimel võitlema. "Igasugused reljeefsed väljaütlemised kasutati kohe ära ja tõlgendati ütleja kahjuks. Tegemist oli sisuliselt lausliberaalse valitsemismudeli toetajate totaalse rünnakuga."

Rüütel tõdes, et ministrite umbusaldamiste arvu poolest läheb kolmikliidu valitsus ajalukku. "Või 10 000 parandusettepanekut seaduseelnõule. Kui me töötasime välja Eesti põhiseadust, ei osanud me selliseid asju ette näha."

Rüütli sõnul ei saa ultraliberaalne ehk üliavatud majandusega Eesti olla rahvusriigina jätkusuutlik. "Kuhu üliavatud majandusmudeli rakendamine on meid viinud? Vanemate kui 65aastaste inimeste suhteline vaesus on Eestis Euroopa Liidu kõrgeim. Eesti panustab sotsiaalkaitse kuludesse 13% SKP-st, see on tervelt 6% väiksem Euroopa Liidu keskmisest. Eesti panustab tervishoiu kuludeks 6,7% SKP-st, see on 3% väiksem Euroopa Liidu keskmisest. Enesetapud Eestis moodustavad 27% vigastussurmadest, mis on Euroopa Liidus üks kõrgemaid. Meil elab suhtelises vaesuses 21,7% elanikkonnast – Euroopa liidu keskmine on ligikaudu 17%. Eestis ei ole 27% täiskasvanutest ei eri- ega kutseharidust, mis on jällegi üks kõrgemaid näitajaid Euroopa Liidus," märkis Rüütel.

"Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangul ei kasuta Eesti otsuste tegemisel piisavalt teadusuuringuid ja valdkondade eksperte. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on meie valitsusasutuste tegevuse tõhusust hinnatud keskpäraseks. See on väga tõsine etteheide. Suurte strateegiliste eesmärkide saavutamiseks tuleb meil otsustavalt suurendada ühiskonna sidusust ja koosmeelt erinevate parteide vahel. Tooksin ainult ühe näite, kus see rahvuslik kokkulepe on hädavajalik. Jutt on energiasõltumatusest. Põlevkivi põletamine tuleb ilmselt lähitulevikus lõpetada. See tähendab vähemalt 6000 töötaja ümberkvalifitseerimist. Eesti maksimaalne elektritarbimine on veidi enam kui 1500 MW/h. Aastaks 2030 planeeritakse Narva elektrijaamadele toodanguks suurusjärgus 660 MW/h. On suur oht, et muutume elektrit importivaks riigiks," rääkis ta.

Rüütel on enda sõnul järjest enam seda usku, et Eesti tuleviku energeetika toetub vesiniku kasutamisele. "Palusin hiljuti informeerida mind liikumisest sellel teel ja tuleb tõdeda, et Eestis on tehtud juba päris palju. Vesinikenergeetika rakenduste eestvedajaks on saanud Keila linn. Euroopa Liit tervikuna on deklareerinud, et käesoleva sajandi keskpaigaks peaks taastuvallikatest vesiniku tootmise tehnoloogia jõudma sellisesse rakendusjärku, mis võimaldaks selle kasutamist praktiliselt kõikidel elualadel."

"Ei ole kahtlust, et nii meie kui ka kogu maailm elab sündmuste keskel, mis mõjutavad meie tulevikku. Liikumine süsinik-neutraalse elukeskkonna poole nõuab seniste tõekspidamiste ümbermõtestamist. Võitlus koroonaviirusega ei ole veel lõpusirgel. Koostöö Euroopa Liiduga eeldab aga selle liidu püsimist liikmesriikide konföderatsioonina. Soovin volikogu liikmetele ja teie kaudu kõigile meie erakonna liikmetele teotahet ja energiat Eesti riigi edendamisel jätkusuutliku arengu teel," sõnas Rüütel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee