Sisuturundus

Teisest sambast lahkumise viis müüti – mis on tõsi ja mis mitte? 

Tiit Efert, LHV, 12. veebruar 2021 10:46
Foto: Envato Elements
Teisest sambast lahkumise teema ümber valitseb palju segadust ning see on olnud pinnas ka erinevate müütide tekkeks. Vaatame üle, mis neist on tõesed ja millised mitte.

Küll riik tagab mulle elamisväärse pensioni.

Samal teemal

Seni on riiklik pension tõesti tublisti tõusnud, sest see on seaduse järgi seotud elukalliduse tõusu ja sotsiaalmaksu laekumise ehk palkade suurenemisega. Kuid alates 1. jaanuarist 2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma ja jõuab 2026. aastaks juba 65. eluaastani. Erinevate prognooside tulemusel ja eeldatava keskmise eluea kasvu juures jätkab pensioniiga tulevikus kasvamist. Sest juba kokku lepitud pensioniea tõusust hoolimata hakkab töötajate ja vanaduspensionäride suhtarv Eestis lähematel kümnenditel langema. Kui praegu on iga pensionäri kohta töötajaid kaks, siis mõnekümne aasta jooksul langeb see suhtarv 1,5 lähedusse. See paneb aga riigieelarve sotsiaalvaldkonna erakordse surve alla. Lisaks jääb negatiivse iibe puhul ka töökäsi ehk rahateenijaid järjest vähemaks. Seega saab kindlalt loota vaid iseenda säästudele.

Olen oma säästude peremees ja teenin ise investeerides kõrgemat tootlust.

Miks aga paljud selles ülesandes ebaõnnestuvad? Ajalehtedest, foorumitest ja sotsiaalmeediast võib lugeda arvukaid lugusid, kuidas keegi suutis mõne aktsiaga head tootlust teenida, palju vähem avatakse aga oma ebaõnnestunud tehinguid. Kõrvaltvaatajatel tekib samuti tahtmine kiiresti rikkaks saada ja nõnda juhindutakse emotsioonidest, üritatakse valida sobivaid ostuhetki, tihti teadmata, kuhu täpselt investeeritakse või millises faasis on aktsiaturgude või majanduse tsükkel.

Omal käel investeerime eeldab igapäevast tööd, majandustulemuste lugemist, riskide õiget hajutamist, strateegia väljatöötamist olukordadeks, kui börse tabab krahh ja loomulikult ka distsipliini tegevusplaanist kinni pidada. Ainult nii on võimalik pikaajaliselt plussi jääda. Hea õnne korral on muidugi võimalik sattuda selliste väärtpaberite otsa, mis kiiresti kallinevad, aga samas on ka suur oht samasuguseks languseks, kui õiget väljumise hetke ei taba. See on närvidemäng. Fondides on need kõikumised tasakaalustatud.

Asutan säästudega oma ettevõtte.

Ettevõtlus on ahvatlev viis raha teenida ja olla iseenda peremees. Kuid ettevõtlus tähendab põhjalikke teadmisi oma valdkonnast, võimet võtta suuri riske ja omada puhvreid, et kaotusi üle elada. Teise samba säästudest selleks ilmselt ei piisa. Kahjuks statistika kõneleb ka alustavate ettevõtete kahjuks. Suurem osa neist lõpetab pankrotiga. Õnnestumine on edulugu, millest räägitakse, vastupidistest juhtumitest me kuigi palju ei kuule. Eriti väikeettevõtjate puhul.

Kasutan raha koduremondiks.

Kodu vajab aeg-ajalt remontimist ja see võib tähendada arvestatavaid väljaminekuid. Kuid selle hind teisest sambast väljavõetud rahaga on palju kallim, kui teha muudest säästudest. Esiteks tuleb praegu kogutud rahast maksta viiendik riigile tulumaksuna ära. Teiseks, kui praegu sammas tühjaks teha, siis võib küll remont teoks saada, ent arvestades tuleviku pensioniprognoose, võib ainult riiklikule pensionile lootmine pettumuse valmistada. Äkki on mõistlikum hetkel pingutada ja siiski sammas alles jätta. Pealegi on täna tehtud remont pensioniea saabudes juba vananenud ega pruugi sel hetkel kinnisvara hinda enam mõjutada.

Mul on seal kogutud väike summa, see niikuinii minu vanaduspensioni suurust oluliselt ei mõjuta.

Tänaseks on paljud teise pensionisambaga liitunud panustanud kogumispensioni fondidesse üsna lühikest aega, mistõttu on ka nende pensionivara väike. Tõsi, teisest pensionisambast makstav pension kasvab aeglaselt, sest pensionisüsteemiga liitumine oli kohustuslik üksnes neile, kes on sündinud 1983. aastal või hiljem. Need vanuserühmad jõuavad pensioniikka alles pärast 2050. aastat. Prognooside järgi ulatub teise samba osakaal igakuises pensionis selleks ajaks juba ligi 30 protsendini. Seega, kui kogutud summad kohe ära kulutatada ja tekitada kogumisse vähemalt kümneaastane paus, on vanaduspension tulevikus tuntavalt väiksem.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee