Sissetungis surma saanud korravalvuri ärasaatmine.Foto: AFP/Scanpix
Greete Kõrvits 10. veebruar 2021 21:05
USA senat otsustas (eks)president Trumpi ametist tagandamisega edasi minna, kuigi nagu korduvalt mainitud, näib, et tegu on üsna viljatu ettevõtmisega, sest presidendi enda partei ei tihka tema vastu minna, isegi kui mõni vabariiklasest poliitik salamisi tahaks, et ei peaks nime „Trump“ enam kunagi kuulma.

Senati saalis võisid protsessi asjaosalised näha demokraatliku partei esindajate kokku pandud videot 6. jaanuaril Kapitooliumimäel, sealhulgas tolles samas ruumis toimunud möllust, kui vihane rahvahulk valitsushoonesse tungis ning viis inimest surma sai. Lühifilmis võis näha ka koledat stseeni ühe Trumpi pooldaja surmahetkest politseiniku kuuli tõttu. Võib näha, kuidas märatsejad end politseinike hulgast läbi suruvad, korrakaitsjaid sigadeks ja reeturiteks sõimavad. Möödunud nädalal saadeti Kapitooliumist viimsele teekonnale hoones hukkunud politseinik. „Võidelge Trumpi nimel!“ kisavad marodööritsejad. Vahele on pikitud videoklippe möllule eelnenud kõnest, mida Trump vihasele rahvahulgale pidas. Ei jää just eriliseks mõistatuseks, keda autorite arvates kaose ja vägivalla puhkemises süüdi peaks mõistma.

Kaader senati saalist. „Kus nad on?“ nõuab üks sissetungija. Mõned hakkavad põgenenud senaatorite pabereid ja portfelli läbi tuulama. „Midagi peab ju olema, mida nende värdjate vastu ära kasutada!“ hädaldab keegi.

Trumpi advokaat David Schoen pidas demokraatide kokku monteeritud videomaterjali manipuleerivaks jamaks, mille eesmärk on üksnes inimesi šokeerida. Trumpi kaitsjate eesmärk on ennekõike tõestada, et juba ametist lahkunud presidendi ametist tagandamine on juriidiline jaburus ning seega põhiseadusvastane. Nende poliitikute lootus, kes tagantjärele tagandamist pooldavad, on aga see, et sel moel saaks kindlustada, et ekspresident ei saaks nautida endistele riigipeadele määratud heldeid hüvesid ning veelgi olulisem – et ta ei saaks enam uuesti presidendiks kandideerida.

Senat leidis siiski, et kohtuprotsess on põhiseaduslik. Tulemusega 56 : 44 (sh kuus vabariiklast) kinnitasid senaatorid, et jätkavad kohtumõistmist endise presidendi üle. Tasub siiski taas märkida, et süüdistuse üle hääletamisel ei piisa pelgast häälteenamusest ning 67 senaatori häält tõenäoliselt Trumpi vastu kokku ei koguta.

Samal teemal

Kommentaarid  (11)

..... 12. veebruar 2021 06:19
Uus Facebook piirdub "kassipiltide" ja vestlustega, mis meeldivad globalistidele. Poliitiline sisu, mis viitab väljakutsuvale materjalile ja riigiülese tegevuskava keskele, eemaldatakse nähtavast Facebookist. Mitmes riigis on alustatud uue tsensurisüsteemi testimist.
Kergeusklik 11. veebruar 2021 08:35
Ajaloos on kolm presidenti ametist tagandamise protsessis osalenud. Trump siis kahel korral. Kedagi pole Senat n.ö. maha võtnud. Mul on aga demokraatidele plaan pakkuda- põhimõttel, et kui juba, siis juba. Põhiseadus näeb ette, et Senat otsustab kohalolijate 2/3 häälteenamusega. Järelikult, on vaja, et 15-20 vabariiklast istungilt hääletamise ajal puuduksid, arvestusega, et 55 häält( 5 vabariiklast on Trumpi süüdimõistmise poolt) oleksid 2/3 häältest. Lihtne ju !
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS