Lumerohkuse tõttu ei kannata mitte ainult liikumispuudega inimesed, eakad ja lapsevankritega inimesed, vaid ka näiteks nägemispuudega inimesed. Lume alt ei ole aru saada, kas  kõnnid kõnniteel, murul või sõiduteel ja seetõttu võib isegi kodu lähedasse bussipeatusesse jõudmine olla väga keeruline, mistõttu on lihtsaim variant võimaluse korral taksot kasutada, mis pole ka just ideaalne lahendus.

Nägemispuudega Jakob Rosin kirjeldab lähemalt, kuidas ka taksosõit võib problemaatiline olla:

"Tellin, ennetades kalli linnaisa Kalle Klandorfi soovitust takso, et sõita kohtumisele. Algatuseks sõidab takso minust mööda ja eksib ära.

Helistan juhile. “Ootan siin (aadressil, mis äpis suurelt kirjas) tõkkepuu juures taksot.” Juht: “Muhmöh? Shushbabaheehhe, höh?” Mina: “I am waiting here, at the barrier.” [ootan siin, tõkkepuu juures - toim.] Juht: “I am here.” [olen kohal - toim.] Mina: “You need to come to the other side of the building. To the barrier.” [te peate tulema teisele poole maja, sinna, kus on tõkkepuu - toim.] Juht: “A shto barrier”?” [mis on barrier - toim.] Mina: “Shlakbaum.” [tõkkepuu - toim.] Juht, entusiastlikult: “Aaaaah, shlakbaum, bljäd, da da, davai!”

Juht lendab kohale ja elu on justkui ilus, mis sest, et ta nüüd minu peale pahane tundub olevat.

Vinnan seljakoti ja kitarrikoti selga, võtan ühte kätte valge kepi, teise kilekoti veel paari asjaga, kolmandaga sikutan maski näo ette.

Autos. Juht: “Kus see sihtpunkt on?” Mina: “Nõmmel.” Juht: “Kust kaudu sõidame?” Mina, mõttes: "sina oled taksojuht, mina olen pime". Valjult: “Noh kust parem on...”

Sõidame. Panen GPSi kõrva juhendama. Juht keerab valesti, saadab kellegi pominal kuhugi ja trügib edasi.

Jõuame kohale, aga juht keerab enne valesti. Mina: "Sõitke siit otse.” Juht pidurdab. “Mida?” Mina:“Otse noh, ära keera sinna.” Juht: “Ahah.” Ja keerab vasakule. Mina: "Otse oleks pidanud minema. Lähme tagasi.” Juht: “Bljäd.”[roppus vene k. - toim]

Kuna tänav on ühesuunaline, teeb ta ringi. Kordub sama “siit otse” jutt. Juht on vist vahepeal sõnaraamatut vaadanud ja sõidabki otse, nii otse, et purjetab sihtpunktist uhkelt mööda.

Mina: “Siin ongi.” Juht: “Seal?” Mina: “Ei, siin, no nüüd oli jah juba seal. Jääge siin seisma.” Juht sõidab edasi.

Mina meeleheites: “Stop!” Juht vajutab pidurid plokki ja peatubki.

Korjan oma neli kotti kokku ja võtan valge kepi hammaste vahele, sest käsi vist ei jätku ja astun uksest... põlvini otse lumehange. Viie sentimeetri kauguselt sõidab mööda liinibuss, mis signaali annab.

Sõiman mõttes kõiki taksojuhte ja taksofirmasid ning alustan paarisajameetrist tagasiteed päris sihtpunkti.

Aitäh, Kalle Klandorf, sõidan edaspidigi taksoga. Õnneks on see väga odav."

Teisipäeva õhtul avaldas Kanal 2 uudistesaade „Reporter“ saatelõigu eakast naisest, kes teel Ida-Tallinna keskhaigla silmakliinikusse ei saanud Tallinna kesklinnas hooldamata kõnniteel kõndida ja oli seetõttu sattunud raskesse olukorda. Loe lähemalt SIIT.