PÄEV KORRAGA: Optimistliku meele säilitanud Alar ütleb, et suuri plaane ta pettumuse vältimiseks ei tee. Pigem elab tänases ja mõtleb maksimaalselt homsele.Foto: Martin Ahven
Kristiina Tilk 29. jaanuar 2021 21:15
„Asi on lihtne! Kui ei oleks fondi, ei oleks ka mind enam siin. Ega ma ei uskunud, et see kõik niiviisi läheb. Aga ega ma seda ka ei uskunud, et ma ära lähen,“ ütleb aastate eest Eesti meditsiinisüsteemi poolt lootusetult haigeks tunnistatud Alar. 

2013. aasta suvel tundis Alar kummalist väsimust ja perearst saatis ta haiglasse. Ülimadala hemoglobiinitaseme tõttu sai Alar juurde värsket verd. Kuu jagu oli tervis laitmatult korras, kuid siis läks enesetunne jälle kehvaks ning tee viis taas haiglasse. Seal uuriti Alarit igast küljest – seest ja väljast –, kuid midagi ei leitud. Kuni kapselendoskoopia leidis midagi peensoolest. Mida täpsemalt, seda ei teatud kohe, kuid kahtlustati melanoomi. Sügisel lamas Alar juba operatsioonilaual. Päris kõike ei saadudki aga kätte ning mingi kolle jäi alles. Järgnes eksperimentaalravimite söömine. Pool aastat oli tervis korras, kuid siis ei mõjunud enam ükski rohi. 

Edasi lugemiseks: