Eesti ja kogu maailm on tervisekriisiga võidelnud varsti peaaegu aasta. See puudutab praeguseks mingil moel juba igaüht: inimeste heaolu, töövõimalusi, liikumisvabadust, harjumuspärast kultuuritarbimist jne. Muu kõrval on ohustatud aga igale inimesele kõige olulisem – tema tervis. Kuigi teadlaste järjepidev uurimistöö annab järjest juurde teadmisi ohuteguritest ja riskirühmadest, ei ole keegi meist lõpuni kaitstud.
Defitsiidi ajal saavad määravaks võim ja tutvused
Siiani ei ole leitud viiruse peatamiseks tõhusamat viisi kui piisavalt ulatuslik vaktsineerimine. Oleme jõudnud olukorda, kus esimesed vaktsiinid on kasutusloaga turul olnud alles kuu aega ning tootmisvõimsused panevad paljud inimesed veel pikaks ajaks ootele. Käes on vaktsiinidefitsiit.
Võiks öelda, et nõukogude Eestis kasvanutele ei ole defitsiit võõras olukord. Ei ole toonast riigikorraldust kogenutele võõras ka arusaam, et see on olukord, kus saavad määravaks tutvused. Määravaks saab võim, juurdepääs otsustamisele ja tarneahelatele.
Demokraatlikus ühiskonnas lähtutakse aga siiski üldistest huvides, ühiskonna kõigi liikmete võrdest kohtlemisest. Ka Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb selgelt ja kompromissitult, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Igaühel, olenemata tema elujärjest või positsioonist.
Kommentaarid (0)