Juhtkiri

Juhtkiri | Euroliit peab vaktsiinisõjas jõulisem olema 

Ohtuleht.ee, 28. jaanuar 2021 19:08
Vaktsineerimisele suuri lootusi pannud Euroopa Liitu tabab üks ebameeldiv üllatus teise järel, kui kolm suurt vaktsiinitootjat on üksteise järel tarneid vähendanud. Koguste ootamatu suures mahus kokkukuivamine on pannud ohtu ka riikide seatud vaktsineerimistähtaegadest kinnipidamise. Selles kontekstis näib üsna küsitav Euroopa Komisjoni asepresidendi nädal tagasi tutvustatud plaan vaktsineerida 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast 1. juuniks. Nädala jooksul on sama tähtaeg nihkunud juba suve lõppu 22. septembrile.

Eesti poliitikud on rõhutanud, et meie ainus lootus vaktsiini saada oli liitumine ELi ühishankega, sest eraldi tegutsemisel poleks suurtootjad meid jutule võtnud. Praeguseks on selge, et vaktsiinitootjatele ei pruugi ka EL tervikuna olla piisavaks jõuõlaks, mis garanteeriks kokkulepitud vaktsiinikoguse ettenähtud tähtajal laekumise. Kui tarnete vähendamine on seotud tootmise ümberkorraldamisega, mis tagaks käegakatsutavas tulevikus suurema vaktsiinikoguse kättesaamise, oleks see isegi mõistetav, kuigi praegu võib ka piiratud vaktsiinikoguse saamine olla riskigruppide kaitsesüstimisel väärtuslikum kui hilisemad suured tarned.

Kurjaks lähevad lood aga juhul, kui EL on teisele tootjale lubanud 340 miljonit ettemaksu tootmise alustamiseks ja selle osalt ka tasunud, kuid firma leiab, et siduvaid kohustusi tal ELi ees polegi. Sellistel juhtudel aitab ainult läbipaistvus ehk seni kiivalt varjus hoitud lepingute avalikustamine.

Muidugi saab öelda, et tegu on turumajandusega, kus kauba saab kiiremini kätte see, kes esimesena leti äärde jõuab ja rohkem maksab. Samas tingib pandeemia ka riikide jõulisemaid samme oma huvide kaitsel, nagu oli näha kevadise maskinappuse ajal, kui ühel ja teisel riigil tekkis kiusatus võtta üle teistele riikidele mõeldud maskilaadungeid.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Keit Kasemetsa sõnul pole eesmärk sanktsioonide rakendamine või summade välja maksmata jätmine, vaid võimalikult suurte vaktsiinikoguste tagamine. Mida teha aga juhul, kui raha on juba makstud, kuid vaktsiini sellegipoolest ei laeku või müüb tootja selle mujale? Siis on ELi kohus end kehtestada ja nõuda tootjalt lepingu täitmist – see on ju lääneliku ärikultuuri alus.   

Vaktsiinide puhul natsionaliseerimise ja rekvireerimiseni asjad vaevalt et lähevad, kuid ELi riikides asuvaile tehastele saab vajadusel kehtestada näiteks ekspordipiiranguid või muid sanktsioone, kui muul moel tõesti kokkuleppele ei jõua.

Äsjane välisminister Urmas Reinsalu on juba jõudnud nõuda, et tootjaid tuleb survestada, keeldudes neile andmast teiste ravimite müügilubasid. Pikas perspektiivis poleks ELi huvide eiramine isegi suurtele ravimifirmadele tõepoolest kasulik, sest 500 miljoni elanikuga maksujõuline ravimiturg on liiga suur, et sellest tüliga loobuda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee